Tallinna Linnamuuseumi arhiivkogu hoidja Lauri Frei on kirjutanud Kaitseliidu ajakirjas “Kaitse kodu” muuseumikogusse kuuluvatest propagandaplakatitest. Ajakirja „Kaitse Kodu“ 2022. aasta kaheksandas numbris lehekülgedel 61–63 ilmunud artiklit saab lugeda siit: „Kunst propaganda teenistuses“

Artikkel käsitleb nõukogude propagandaplakateid. Illustratsioonidena on artiklis kasutatud plakateid Virumaa Muuseumide, Eesti Ajaloomuuseumi ja Tallinna Linnamuuseumi kogust.

Totalitaarsed ja autoritaarsed režiimid on kogu ajaloo vältel soovinud elanikkonda efektiivselt mõjutada ja oma tahtele allutada. Nende eesmärkide teenistuses on lähiajaloos olnud propaganda – võtete kogum, millega võim sisendab kodanikele enda arusaama tõest.

Propagandat on kasutanud ka demokraatlikud riigid, ent seda põhiliselt sõjaolukorras, mil kõik ressursid on sõja eesmärkide teenistuses. Selgelt seostub propaganda mõiste totalitaarsete režiimidega: natsliku Saksamaaga, stalinliku NSV Liiduga, maoistliku Hiinaga, käesoleval ajal Põhja-Korea režiimiga.

Propaganda mõiste pärineb 16. sajandil Kirikuriigis asutatud katoliikluse levitamise ühenduse Sacra Congregatio de Propaganda Fide (usu levitamise püha ühing) nimest. Laiemalt tuntuks sai mõiste Esimese maailmasõja ajal seoses sõjas edu saavutamise nimel tehtud pingutustega. Elanikkonna mõjutamiseks viisid sõdivad riigid läbi mitmesuguseid aktsioone, alustades lendlehtede levitamisest ja lõpetades heategevusüritustega sõja tarbeks.

Trükikunsti ja massimeediumite arengu ning muude tehniliste edusammude kasutamine propaganda heaks saavutas 20. sajandil haripunkti Teises maailmasõjas. Liitlasjõudude propagandale aitasid jõuliselt kaasa ka majanduslikud meetmed lendliisi süsteemist kuni sõjajärgse Marshalli plaanini välja (Lääs kaotas toona NSV Liidu mõjule küll rea Ida-Euroopa riike, ent näiteks kodusõjas vaevlev Kreeka suudeti Nõukogude mõjusfäärist välja tõmmata). Tõenäoliselt ongi propaganda mõjusaim koostoimes majandusliku abiga.
Loe edasi ajakirjast: „Kunst propaganda teenistuses“