18. detsembril oli meie projekti “Muuseumi laboratoorium: köögijutud” külaliseks Anna Levandi – Eesti parim treener 2020, iluuisutamise kooli «Rocca al Mare» asutaja ja treener. “Muuseumi laboratooriumi” külaliseks- iluuisutaja ja treener Anna Levandi: Eesti parim treener 2020. Olnud EOK tippspordi nõukogu liige ning aastast 2021 Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu liige. Eesti aasta naine 2007.…
Autor: Riina Tarkpea (snd 1941), endine Kalamaja elanik Köie tänavalt Jõule on meie peres alati peetud, olenemata riigikorrast. Nõukogude võimu ajal olid jõulud keelatud, kuuski hakati müüma vahetult enne uut aastat. Meil oli kuusk igal aastal toas, laeni (3 m) tihe ja kohev, hästi lõhnav. Kuused tõi kohale meie Köie tänava hoovi õhtupimeduses üks talumees…
27. novembril toimus Tallinna vene muuseumis kolmas kohtumine ürituste sarja “Muuseumi laboratoorium: köögijutud” raames. Külaliseks oli Igor Kotjuh – tõlkija, kirjastaja, mitme luulekogu autor, kirjandusürituste korraldaja, õpetaja, Eesti Kirjanike Liidu liige. Elava ja sügava vestluse keskmes oli üks tundlikumatest teemadest – identiteediotsing kaasaegses ühiskonnas. Kohalolijad püüdsid leida õiget sõna kohalike vene keelt rääkivate elanike kohta,…
Autor: Jaana Ratas Tänane postitus räägib muuseumieksponaatide valmistamisest. Mitte kõik vitriinis nähtavad esemed ei ole museaalid ehk ehedad ajaloolised või arheoloogilised leiud. Mõnikord on nende asemel vaja välja panna koopiad. Põhjusi, miks originaaleset ei ole võimalik vitriinis eksponeerida, on mitmesuguseid, näiteks: originaal on juba kusagil mujal eksponeeritud, originaal on uurijate hulgas väga populaarne ja seetõttu…
23. oktoobril 2021 jätkus Tallinna vene muuseumi eksperimentaalnäitusel mitteametlike kohtumiste sari “Muuseumi laboratoorium: köögijutud”. Laboratooriumi “köögi” külaline oli ajakirjanik Andrei Titov, vestlust kanti üle otse-eetris Oskar Lutsu Tartu Linnaraamatukogus. Andrei Titov on tele- ja raadiosaatejuht, Raadio 4 ja ETV+ ajakirjanik, endine MK-Estonia peatoimetaja. Avalik isik, arvamusliider. Saatejuht, kes oskab vastaste vaidlusi suunata, häälestab publikut positiivselt.…
18. septembril 2021 algas Tallinna vene muuseumi eksperimentaalnäitusel mitteametlike kohtumiste sari “Muuseumi laboratoorium: köögijutud”. Koosolekud toimuvad eesti ja vene keeles. Kohtumisel uurime teemasid, mis meid erutavad, jagame oma kogemusi ja arvamusi. Isiklikke lugusid kuulates kogub muuseum üldteemasid, mida saab tulevastel näitustel paljastada. Esimene külaline laboratooriumi köögis oli: Aleksandr Kutšmezov – Vene Teatri näitleja, Narvast pärit, …
Konservaator Jaan Märss, Tallinna Linnamuuseumi kauaaegne restauraator ja konservaator pälvis Muinsuskaitseameti elutööpreemia 2021. Hea kolleeg Jaan Märss töötas Tallinna Linnamuuseumis juba aastatel 1975-1978, misjärel viis töö ta mujale ning tagasi Linnamuuseumisse jõudis ta 1984 ja töötab siin järjepidevalt tänaseni – nii võib muuseum pidada teda nii oma raudvaraks kui ka tugisambaks.Kui Tallinna Linnamuuseumi kolleegid Jaani…
Autor: Meelis Friedenthal Kõigepealt muuseumide teemale mõeldes võtsin ette varauusaegsed embleemikogumikud, et kas seal on midagi muuseumide kohta kirjutatud. Embleemiraamatud on varauusaja perioodil levinud omalaadne meditatsioonivorm, kus pilt väljendab kokkusurutud kujul keerulisi ja mitmetahulisi mõtteid. Enamasti oli piltidele lisatud moto, mis suunas lugejat ja vaatajat, kuid sinna juurde võis olla kirjutatud ka luuletus, pikem proosavormis…
Autor: Mihkel Mäesalu Tallinna Linnamuuseumi konverentsisaalis Neitsitornis leidis 11.–12. septembril 2021 aset rahvusvaheline teaduskonverents Taani ja Eesti suhetest keskajal. Konverentsi korraldasid Tallinna Linnamuuseum ja Taani Rahvusliku Ajaloo Muuseum Frederiksborgis Carlsbergi Sihtasutuse rahastatud teadusprojekti “Tema Majesteedi, kuninganna Margrethe II erakorraline uurimisstipendium Taani-Eesti ühise ajaloo uurimiseks” raames. Konverentsi programmi panid kokku nimetatud teadusprojekti kaks stipendiaati, Mihkel Mäesalu…
Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu 10. septembril 2021 tervitasime oma kauaoodatud konverentsi algust. Konverents Taani-Eesti suhetest keskajal pidi esialgu aset leidma septembris 2020, kuid see lükkus edasi koroonapandeemiast tingitud asjaoludel. Nüüd kogunesime viimaks Tallinnas, kus ajaloolased ja arheoloogid said kolme päeva jooksul kohtuda ning esitada oma uurimistulemused. Meie aga – Mihkel ja Stefan – saime…
Kunagised ja praegused kolleegid Tallinna Linnamuuseumis: Mall Parmas, Urve Mankin, Elo Jakobson, Kristiina Hiiesalu, Toomas Abiline ja Maruta Varrak kirjutavad, milline hindamatu kolleeg on Ene Heimvell. Fotod muuseumi ja kolleegide arhiivist. 1965. aastal kolis Tallinna Linnamuuseum Vene 17 majja. Siia oli ehitatud uus ekspositsioon, tööruumid ja hoidlad ning seni väga väikese koosseisuga muuseumisse hakati tööle…
Autor: Illi Ero, endine Kalamaja elanik Varud sahvritesse-keldritesse Enamiku inimeste suvi sai otsa septembrikuu saabudes. Koolinoored pidid hakkama jälle kooliteed käima. Just nimelt käima, sest meie ajal ei toodud mitte ühtegi last autoga kooli. Enamasti õpiti koolis, mis kodule kõige lähemal. Täisealised vaatasid omale ka töökohad kodule lähemal, kuhu oli jalgsi hea käia. Liikumise puuduse…
Autor: Siim Oliver Sillat Täna möödub 300 aastat rahulepingust, mis lõpetas 21 aastat kestnud Põhjasõja Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel. Rahu sõlmiti 1721.aastal, tänapäeva Edela-Soomes Uusikaupunki linnas. Selle tulemusel omandas Peeter I Rootsi krooni käest Eesti- jaLiivimaa, Ingerimaa ning osa Karjala kannasest koos Viiburi ja Käkisalmi linnadega. Kahtlemata märkis see rahuleping Peeter I triumfi…
Autor: Sergei Andrejev, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi külastusjuht, tõlkinud Victor Sepp, toimetanud Auli Tohv. Prussakad ehk tarakanid elavad Maal juba üle 300 miljoni aasta ehk sellest ajast, kui dinosauruseid ei olnud veel isegi „välja mõeldud“. Ühel päeval surid dinosaurused välja, aga prussakad eksisteerivad edukalt edasi võib-olla ka siis, kui meid enam pole. Mustad tarakanid…
Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung Käesolevas blogipostituses tutvustame Mihkli hiljuti ilmunud artiklit Jüriöö ülestõusust. Teatavasti puhkes ülestõus 22.-23. aprillil Taani võimualuses Põhja-Eestis ning levis peatselt Lääne-Eestisse, Saare-Lääne piiskopi ja Saksa ordu valdustesse. Ordul õnnestus ülestõus Harjumaal maha suruda alles 1343. aasta lõpus, samas kui Saaremaa alistati alles 1345. aasta veebruaris. Ajaloolased on ülestõusu põhjuseid otsinud…
