Autor: Liis Pählapuu, kunstiajaloolane Siin vaadeldav periood, värske sajandi algus, oli suurte murrangute aeg. Maaühiskonnas valitsevaid pingeid ja revolutsiooni eelset õhustikku oli Laikmaa otse tunda saanud juba kodukohas Läänemaal Vigalas viibides. Kohalike talumeeste käekäik läks talle väga korda ja nende huvide kaitseks ning mõisa kritiseerimiseks astub Laikmaa oma tolleaegsetes kirjutistes ka korduvalt välja. Maal peetava…
Autor: Peeter Talvar, ajaloolane ja TLM Kiek in de Kök`i kindlustustemuuseumi külastusjuht Alates 4. maist on Kadriorus Miiamilla lastemuuseumis kõigile huvilistele nähtav Arvo Iho fotonäitus “Muutuv vana Kadriorg”. Lisaks näitusele toimuvad Kadriorus ka põnevad teemaringkäigud, mis tutvustavad erinevate nurkade alt Kadrioru kirevat ajalugu ja hooneid. Alljärgnevalt saab ülevaate sellest, millest tuleb juttu teemaringkäigul “Suvituspiirkonnast elurajooniks”.…
Autor: Mari Tammar 14. mail avatakse Kadriorus lastemuuseumi miniaias välinäitus “Roheliste näppudega lapsed”, mis suunab lapsi samm-sammu haaval loodusega sõbraks saama. Näitusel hakkavad muuseumi ümbrusse seatud seitse erikujulist tegevuspunkti kutsuma lapsi loodust lähemalt uurima ja põnevates tegevustes osalema. Näitus jääb muuseumi aeda püsivalt ja selle uudistamine on kõigile tasuta. Näituse idee autor on Lastemuuseum Miiamilla…
Autor: Liis Pählapuu, kunstiajaloolane Ants Laikmaa ateljeekooli algusajast Laikmaa ateljeekooli algusaeg Pikal tänaval on mitmes mõttes põnev ja kirev aeg, mis sellisena hiljem enam ei kordu. 1904. aasta sügisel, pärast ateljeekooli kolimist Kotke maja korteri avaramatesse ruumidesse Niine tänav 4 olid peaaegu kõik Laikmaa sealsed õpilased eestlased. Pikal tänaval alustanud seltskond oli aga väga mitmekesine.…
Autorid: Ando Pajus, Aet Laast. 11. septembril 1560 Tallinnas, Jeruusalemma mäe lahingus langenud kümne Mustpeade vennaskonna liikme mälestuseks maalitud epitaaf on suurepärane ajalooallikas Liivi sõja mõningate detailide selgitamiseks ja täpsustamiseks. Oluline on epitaafi puhul kõigepealt see, et tegemist on vanima säilinud Tallinna vaatega aastast 1561. Maalilt leiame peale Tallinna kirikute ja kindlustuste ka linna hukkamispaiga,…
Autor: Liis Pählapuu, kunstiajaloolane Haapsalust Tallinna Peale tagasi jõudmist õpingutelt Saksamaal ning täis värskeid elamusi 1900. aasta Pariisi maailmanäituselt, suundus Ants Laikmaa kodukanti Läänemaale, seades end peagi sisse Haapsalus. Ta oli juba mitmeid aastaid tegutsenud akadeemilisest õpetusest eemaldunud vabakunstnikuna ning Haapsalus sai erilise hoo sisse tema looming portreevaldkonnas. Laikmaa oli selleks ajaks leidnud oma kunstnikuiseloomule…
Autor: Laura Jamsja Bjelovari linnamuuseum avas 26. märtsil näituse teemal “Lihavõtted Euroopa Liidus”. Eestist jõudsid näitusele munavärvimise paberid Tallinna Linnamuuseumi kultuuriloolisest kogust. Bjelovari linnamuuseumi kogus asub üks vanimaid säilinud lihavõttemune Euroopas. Igal aastal on muuseumil tavaks korraldada ülestõusmispühade puhul näitus kohalikest pühadetraditsioonidest. Tänavu osalevad näitusel kõik 27 Euroopa Liidu riiki, kes igaüks esindavad mõne esemega…
Tänu Kalamaja tänavatel paiknevale välinäitusele “Kalamaja kadunud killud” võttis meiega ühendust Saksamaal elav Tania Lestal, kelle juured ulatuvad aga Köie tänavale. Tania pere elas Köie 1a-1 korteris 1918–1940, kuni nad lahkusid Eestist Saksamaale. Tania kirjutas perest oma emakeeles ehk inglise keeles. Autor: Tania Lestal The district of Kalamaja was long regarded as home for my…
Ükski muutus läbi Tallinna ajaloo pole linna tänast nägu mõjutanud rohkem kui märtsipommitamine (9.-10. märts 1944). Linna kaardilt kadusid terved piirkonnad. Hukkunute arv on jäänud saladuseks tänini. Lõplikult tuvastati 757 surnukeha. Enamik ohvreid olid naised, vanakesed ja lapsed. 20 000 inimest kaotas kodu. Iga tol ööl Tallinnas viibinu mäletab toimunut surmani. Meenutamaks Tallinna märtsipommitamise kurba aastapäeva…
Näitusetekst: Juhani Püttsepp, leiud ajaloost: Inna Jürjo Tallinnas 13. sajandil kehtima hakanud Lübecki linnaõigus pani paika reegleid inimeste jaoks, kuid püüdis ka loomapidamise kaoses korda luua. Näiteks oli sätestatud, et hulkuva looma leidja pidi sellekohast teadet laskma kirikus kuulutada. Kui omanik välja ei ilmunud, tuli loom maha müüa ja raha jäi kirikule. Küll oli tavaks…