18. detsembril oli meie projekti “Muuseumi laboratoorium: köögijutud” külaliseks Anna Levandi – Eesti parim treener 2020, iluuisutamise kooli «Rocca al Mare» asutaja ja treener. “Muuseumi laboratooriumi” külaliseks- iluuisutaja ja treener Anna Levandi: Eesti parim treener 2020. Olnud EOK tippspordi nõukogu liige ning aastast 2021 Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu liige. Eesti aasta naine 2007.…
В Таллиннском русском музее до 31 декабря открыта выставка полароидов актера Русского театра Даниила Зандберга “Маленькие портреты больших артистов”. Недавно в журнале “Positiiv” вышла статья и интервью с Даниилом, которые подготовила сотрудница Музея Фотографии – Анника Хаас. В нашем блоге у вас есть отличная возможность прочитать интервью на русском языке и ближе познакомиться с талантливым…
27. novembril toimus Tallinna vene muuseumis kolmas kohtumine ürituste sarja “Muuseumi laboratoorium: köögijutud” raames. Külaliseks oli Igor Kotjuh – tõlkija, kirjastaja, mitme luulekogu autor, kirjandusürituste korraldaja, õpetaja, Eesti Kirjanike Liidu liige. Elava ja sügava vestluse keskmes oli üks tundlikumatest teemadest – identiteediotsing kaasaegses ühiskonnas. Kohalolijad püüdsid leida õiget sõna kohalike vene keelt rääkivate elanike kohta,…
23. oktoobril 2021 jätkus Tallinna vene muuseumi eksperimentaalnäitusel mitteametlike kohtumiste sari “Muuseumi laboratoorium: köögijutud”. Laboratooriumi “köögi” külaline oli ajakirjanik Andrei Titov, vestlust kanti üle otse-eetris Oskar Lutsu Tartu Linnaraamatukogus. Andrei Titov on tele- ja raadiosaatejuht, Raadio 4 ja ETV+ ajakirjanik, endine MK-Estonia peatoimetaja. Avalik isik, arvamusliider. Saatejuht, kes oskab vastaste vaidlusi suunata, häälestab publikut positiivselt.…
18. septembril 2021 algas Tallinna vene muuseumi eksperimentaalnäitusel mitteametlike kohtumiste sari “Muuseumi laboratoorium: köögijutud”. Koosolekud toimuvad eesti ja vene keeles. Kohtumisel uurime teemasid, mis meid erutavad, jagame oma kogemusi ja arvamusi. Isiklikke lugusid kuulates kogub muuseum üldteemasid, mida saab tulevastel näitustel paljastada. Esimene külaline laboratooriumi köögis oli: Aleksandr Kutšmezov – Vene Teatri näitleja, Narvast pärit, …
Autor: Meelis Friedenthal Kõigepealt muuseumide teemale mõeldes võtsin ette varauusaegsed embleemikogumikud, et kas seal on midagi muuseumide kohta kirjutatud. Embleemiraamatud on varauusaja perioodil levinud omalaadne meditatsioonivorm, kus pilt väljendab kokkusurutud kujul keerulisi ja mitmetahulisi mõtteid. Enamasti oli piltidele lisatud moto, mis suunas lugejat ja vaatajat, kuid sinna juurde võis olla kirjutatud ka luuletus, pikem proosavormis…
Autor: Mihkel Mäesalu Tallinna Linnamuuseumi konverentsisaalis Neitsitornis leidis 11.–12. septembril 2021 aset rahvusvaheline teaduskonverents Taani ja Eesti suhetest keskajal. Konverentsi korraldasid Tallinna Linnamuuseum ja Taani Rahvusliku Ajaloo Muuseum Frederiksborgis Carlsbergi Sihtasutuse rahastatud teadusprojekti “Tema Majesteedi, kuninganna Margrethe II erakorraline uurimisstipendium Taani-Eesti ühise ajaloo uurimiseks” raames. Konverentsi programmi panid kokku nimetatud teadusprojekti kaks stipendiaati, Mihkel Mäesalu…
Autor: Siim Oliver Sillat Täna möödub 300 aastat rahulepingust, mis lõpetas 21 aastat kestnud Põhjasõja Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel. Rahu sõlmiti 1721.aastal, tänapäeva Edela-Soomes Uusikaupunki linnas. Selle tulemusel omandas Peeter I Rootsi krooni käest Eesti- jaLiivimaa, Ingerimaa ning osa Karjala kannasest koos Viiburi ja Käkisalmi linnadega. Kahtlemata märkis see rahuleping Peeter I triumfi…
Autor: Sergei Andrejev, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi külastusjuht, tõlkinud Victor Sepp, toimetanud Auli Tohv. Prussakad ehk tarakanid elavad Maal juba üle 300 miljoni aasta ehk sellest ajast, kui dinosauruseid ei olnud veel isegi „välja mõeldud“. Ühel päeval surid dinosaurused välja, aga prussakad eksisteerivad edukalt edasi võib-olla ka siis, kui meid enam pole. Mustad tarakanid…
Autor: Liis Pählapuu, kunstiajaloolane Siin vaadeldav periood, värske sajandi algus, oli suurte murrangute aeg. Maaühiskonnas valitsevaid pingeid ja revolutsiooni eelset õhustikku oli Laikmaa otse tunda saanud juba kodukohas Läänemaal Vigalas viibides. Kohalike talumeeste käekäik läks talle väga korda ja nende huvide kaitseks ning mõisa kritiseerimiseks astub Laikmaa oma tolleaegsetes kirjutistes ka korduvalt välja. Maal peetava…