Mis on muuseum? Ettekanne linnamuuseumide suvekoolis 2021

Autor: Meelis Friedenthal Kõigepealt muuseumide teemale mõeldes võtsin ette varauusaegsed embleemikogumikud, et kas seal on midagi muuseumide kohta kirjutatud. Embleemiraamatud on varauusaja perioodil levinud omalaadne meditatsioonivorm, kus pilt väljendab kokkusurutud kujul keerulisi ja mitmetahulisi mõtteid. Enamasti oli piltidele lisatud moto, mis suunas lugejat ja vaatajat, kuid sinna juurde võis olla kirjutatud ka luuletus, pikem proosavormis…

Konverents “Taani-Eesti suhted keskajal”. 11.–12. september, Tallinna Linnamuuseum

Autor: Mihkel Mäesalu Tallinna Linnamuuseumi konverentsisaalis Neitsitornis leidis 11.–12. septembril 2021 aset rahvusvaheline teaduskonverents Taani ja Eesti suhetest keskajal. Konverentsi korraldasid Tallinna Linnamuuseum ja Taani Rahvusliku Ajaloo Muuseum Frederiksborgis Carlsbergi Sihtasutuse rahastatud teadusprojekti “Tema Majesteedi, kuninganna Margrethe II erakorraline uurimisstipendium Taani-Eesti ühise ajaloo uurimiseks” raames. Konverentsi programmi panid kokku nimetatud teadusprojekti kaks stipendiaati, Mihkel Mäesalu…

Uusikaupunki rahu 300

Autor: Siim Oliver Sillat Täna möödub 300 aastat rahulepingust, mis lõpetas 21 aastat kestnud Põhjasõja Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel. Rahu sõlmiti 1721.aastal, tänapäeva Edela-Soomes Uusikaupunki linnas. Selle tulemusel omandas Peeter I Rootsi krooni käest Eesti- jaLiivimaa, Ingerimaa ning osa Karjala kannasest koos Viiburi ja Käkisalmi linnadega. Kahtlemata märkis see rahuleping Peeter I triumfi…

Putukad toidulaual! Prussakatel on olnud asja inimeste toidulauale minevikus ja on ka edaspidi

Autor: Sergei Andrejev, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi külastusjuht, tõlkinud Victor Sepp, toimetanud Auli Tohv. Prussakad ehk tarakanid elavad Maal juba üle 300 miljoni aasta ehk sellest ajast, kui dinosauruseid ei olnud veel isegi „välja mõeldud“. Ühel päeval surid dinosaurused välja, aga prussakad eksisteerivad edukalt edasi võib-olla ka siis, kui meid enam pole. Mustad tarakanid…

Laikmaa ja õpilased vasakpoolsuse meeleoludes

Autor: Liis Pählapuu, kunstiajaloolane Siin vaadeldav periood, värske sajandi algus, oli suurte murrangute aeg. Maaühiskonnas valitsevaid pingeid ja revolutsiooni eelset õhustikku oli Laikmaa otse tunda saanud juba kodukohas Läänemaal Vigalas viibides. Kohalike talumeeste käekäik läks talle väga korda ja nende huvide kaitseks ning mõisa kritiseerimiseks astub Laikmaa oma tolleaegsetes kirjutistes ka korduvalt välja. Maal peetava…

Jalutuskäik Kadriorus ehk lihtsus ja elegants käsikäes

Autor: Peeter Talvar, ajaloolane ja TLM Kiek in de Kök`i kindlustustemuuseumi külastusjuht Alates 4. maist on Kadriorus Miiamilla lastemuuseumis kõigile huvilistele nähtav Arvo Iho fotonäitus “Muutuv vana Kadriorg”. Lisaks näitusele toimuvad Kadriorus ka põnevad teemaringkäigud, mis tutvustavad erinevate nurkade alt Kadrioru kirevat ajalugu ja hooneid. Alljärgnevalt saab ülevaate sellest, millest tuleb juttu teemaringkäigul “Suvituspiirkonnast elurajooniks”.…

Loodusarmastuse seemneid külvav välinäitus ehk kes on roheliste näppudega laps?

Autor: Mari Tammar 14. mail avatakse Kadriorus lastemuuseumi miniaias välinäitus “Roheliste näppudega lapsed”, mis suunab lapsi samm-sammu haaval loodusega sõbraks saama. Näitusel hakkavad muuseumi ümbrusse seatud seitse erikujulist tegevuspunkti kutsuma lapsi loodust lähemalt uurima ja põnevates tegevustes osalema. Näitus jääb muuseumi aeda püsivalt ja selle uudistamine on kõigile tasuta. Näituse idee autor on Lastemuuseum Miiamilla…

Ants Laikmaa. Mustlased ja abessiinlane

Autor: Liis Pählapuu, kunstiajaloolane Ants Laikmaa ateljeekooli algusajast Laikmaa ateljeekooli algusaeg Pikal tänaval on mitmes mõttes põnev ja kirev aeg, mis sellisena hiljem enam ei kordu. 1904. aasta sügisel, pärast ateljeekooli kolimist Kotke maja korteri avaramatesse ruumidesse Niine tänav 4 olid peaaegu kõik Laikmaa sealsed õpilased eestlased. Pikal tänaval alustanud seltskond oli aga väga mitmekesine.…

Mustpeade epitaaf ja Liivi sõja aegne relvastus

Autorid: Ando Pajus, Aet Laast. 11. septembril 1560 Tallinnas, Jeruusalemma mäe lahingus langenud kümne Mustpeade vennaskonna liikme mälestuseks maalitud epitaaf on suurepärane ajalooallikas Liivi sõja mõningate detailide selgitamiseks ja täpsustamiseks. Oluline on epitaafi puhul kõigepealt see, et tegemist on vanima säilinud Tallinna vaatega aastast 1561. Maalilt leiame peale Tallinna kirikute ja kindlustuste ka linna hukkamispaiga,…

Ants Laikmaa ateljeekooli algusajast

Autor: Liis Pählapuu, kunstiajaloolane Haapsalust Tallinna Peale tagasi jõudmist õpingutelt Saksamaal ning täis värskeid elamusi 1900. aasta Pariisi maailmanäituselt, suundus Ants Laikmaa kodukanti Läänemaale, seades end peagi sisse Haapsalus. Ta oli juba mitmeid aastaid tegutsenud akadeemilisest õpetusest eemaldunud vabakunstnikuna ning Haapsalus sai erilise hoo sisse tema looming portreevaldkonnas. Laikmaa oli selleks ajaks leidnud oma kunstnikuiseloomule…