Carlsbergi stipendiaadid 10. J’accuse – tapmisest, rüüstamisest ja teistest hirmsatest kuritegudest. Järg Johann von Wesenbergi loole

Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung Saksa ordu Liivimaa haru meister Gerhard von Jork (1309–1322) kirjutas Tallinna raele Taani valdustes elunevatest röövlitest, kes rüüstavad Tartu piiskopkonna ja Vene aladel. Ordumeister palus Tallinnal saata saadikud Härgmäel (läti k. Ērģeme) toimuvale maapäevale, arutlemaks, kuidas need röövlid hävitada ja maalt pagendada. Gerhard dateeris oma kirja kahjuks vaid kuupäeva –…

Üleskutse “OTSIME TÄISID!” ja muud seigad putukate kogumisest näitusele “Linnaloom”

Autorid: näituste projektijuht Johanna Rannula ja koguhoidja Küllike Tint. Liblikate ja mardikate püüdmine oli vanasti väga hinnaline, lausa elitaarne tegevus. See oli aeganõudev ja selle jaoks ei olnud tavalisel talupojal aega ega ka vahendeid. Hobi võis olla paslik mõnele aadlikule või muidu saksale. Nõukaajalgi oli raske saada selleks vajalikke spetsiaalseid klaase ja nõelu. Kuidas siis…

Not through the sword – but by the law

by Stefan Pajung and Mihkel Mäesalu A few blog posts back, we dealt with Valdemar Atterdag and whether he planned to regain Estonia after he had reunited the rest of the Danish kingdom. In it, we mentioned that Valdemar in 1355 had petitioned the pope to undo the cession of Estonia, but that the pope…

Carlsbergi stipendiaadid 9. Kuninga tagasitulek

Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu Kõigile on teada, et Taani kuningas Valdemar IV Atterdag müüs 1346. aastal Põhja-Eesti Saksa ordule. Kuid kas tal oli ka kunagi kavas Eestimaa tagasi nõuda? Taani ajaloolane William Mollerup, kes kirjutas aastal 1880 raamatu Taani suhetest keskaegse Liivimaaga, eitas kategooriliselt seesuguste plaanide olemasolu ning tema järeldust peeti pikka aega tõeseks.…

Linnamuuseumi teremok-laegas

Autor: konservaator Jaan Märss Tallinna Linnamuuseumi jõudis Vene rahvuslik laegas-teremok, kui selle andis oma varadest üle Eesti Riiklik Kunstimuuseum novembris 1957. Tunnusega TLM  5686 KM 24 praegu linnamuuseumi kogusse kuuluva laeka varasem päritolu pole teada.  Laegast oli säilitatud lahtivõetud kujul tõenäoliselt juba umbes 100 aastat. Halva seisukorra tõttu oli laegas-teremok jäänud Linnamuuseumis kauaks teiste laegaste varju, kuni säilitustingimuste parandanedes jõudis…