Nii möödusidki sügised Kalamajas 1960ndatel

Autor: Illi Ero, endine Kalamaja elanik Varud sahvritesse-keldritesse Enamiku inimeste suvi sai otsa septembrikuu saabudes. Koolinoored pidid hakkama jälle kooliteed käima. Just nimelt käima, sest meie ajal ei toodud mitte ühtegi last autoga kooli. Enamasti õpiti koolis, mis kodule kõige lähemal. Täisealised vaatasid omale ka töökohad kodule lähemal, kuhu oli jalgsi hea käia. Liikumise puuduse…

Ühe suure elumaja lugu Kalamajas Tõllu ja Kungla tänava nurgal

Autor: Raigo Piilberg, endine Kalamaja elanik Eellugu Sattusin 2021. aastal Kalamaja Facebookis lugema administraatori algatatud arutelu teemal: “Kalamajas on ka üks selline maja. Kas keegi teab selle maja lugu?” Arvajaid oli palju ja ka arvamusi oli palju. Arutleti maja sobivuse üle sellesse puumajade rajooni, pakuti välja maja sünniaastat, teati seal kunagi elanud elanikke. Seda arutelu…

Nii möödusidki suved Kalamajas 1960ndatel

Autor: Illi Ero, endine Kalamaja elanik Kirjeldamatu vabanemine Suve saabumisest tundsid suurt rõõmu nii lapsed kui täiskasvanud. Täiskasvanutel oli väga paljudes töökohtades suvel kuuajaline kollektiivpuhkus. Enamasti oli see juulikuus. Koolinoore jaoks aga algas suvi päevast, kui sai tunnistuse klassi lõpetamise kohta ja jõudis kätte kolm kuud kestev suvevaheaeg. See oli kirjeldamatult mõnus vabanemise ja vabaduse…

In memoriam Sulev Mäeväli

Autor: Toomas Abiline, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi juhataja Lahkunud on arhitektuuriajaloolane ja Tallinna Linnamuuseumi kauaaegne teadusdirektor Sulev Mäeväli (28.02.1936 – 21.05.2021) Toome siinkohal uuesti ära ajaveebipostituse, mille avaldasime esimest korda 28. veebruaril 2021 sel puhul, kui Sulev Mäeväli sai 85 aastaseks. Sulev Mäeväli (perekonnanimi kuni 20. juuli 1938 Eintrei) sündis 28. veebruaril 1936 Kasispeal, tollases Kõnnu vallas Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Lapsepõlv ja kooliaastad…

Jalutuskäik Kadriorus ehk lihtsus ja elegants käsikäes

Autor: Peeter Talvar, ajaloolane ja TLM Kiek in de Kök`i kindlustustemuuseumi külastusjuht Alates 4. maist on Kadriorus Miiamilla lastemuuseumis kõigile huvilistele nähtav Arvo Iho fotonäitus “Muutuv vana Kadriorg”. Lisaks näitusele toimuvad Kadriorus ka põnevad teemaringkäigud, mis tutvustavad erinevate nurkade alt Kadrioru kirevat ajalugu ja hooneid. Alljärgnevalt saab ülevaate sellest, millest tuleb juttu teemaringkäigul “Suvituspiirkonnast elurajooniks”.…

Loodusarmastuse seemneid külvav välinäitus ehk kes on roheliste näppudega laps?

Autor: Mari Tammar 14. mail avatakse Kadriorus lastemuuseumi miniaias välinäitus “Roheliste näppudega lapsed”, mis suunab lapsi samm-sammu haaval loodusega sõbraks saama. Näitusel hakkavad muuseumi ümbrusse seatud seitse erikujulist tegevuspunkti kutsuma lapsi loodust lähemalt uurima ja põnevates tegevustes osalema. Näitus jääb muuseumi aeda püsivalt ja selle uudistamine on kõigile tasuta. Näituse idee autor on Lastemuuseum Miiamilla…

Ants Laikmaa ateljeekooli algusajast

Autor: Liis Pählapuu, kunstiajaloolane Haapsalust Tallinna Peale tagasi jõudmist õpingutelt Saksamaal ning täis värskeid elamusi 1900. aasta Pariisi maailmanäituselt, suundus Ants Laikmaa kodukanti Läänemaale, seades end peagi sisse Haapsalus. Ta oli juba mitmeid aastaid tegutsenud akadeemilisest õpetusest eemaldunud vabakunstnikuna ning Haapsalus sai erilise hoo sisse tema looming portreevaldkonnas. Laikmaa oli selleks ajaks leidnud oma kunstnikuiseloomule…

Südamlikud mälestused Köie tänavalt

Tänu Kalamaja tänavatel paiknevale välinäitusele “Kalamaja kadunud killud” võttis meiega ühendust Saksamaal elav Tania Lestal, kelle juured ulatuvad aga Köie tänavale. Tania pere elas Köie 1a-1 korteris 1918–1940, kuni nad lahkusid Eestist Saksamaale. Tania kirjutas perest oma emakeeles ehk inglise keeles. Autor: Tania Lestal The district of Kalamaja was long regarded as home for my…

Habent sua fata… Ühe maali lugu

Autor: kunstikogu hoidja Risto Paju, konservaator Annely Miil Tallinna Linnamuuseumi kunstikogusse kuulub üks ainulaadse elukäiguga kunstiteos, mis on suurema osa oma elust, ligi pool sajandit, veetnud pagenduses hoidlasügavuses. Eriliseks teeb selle asjaolu fakt, et pelgalt teadmine maali muuseumis hoidmisest võinuks tollal muutuda ohuks nii teadjale kui ka maalile. See teos on Maximilian Maksolly 1920. aastatel…

Kuidas Rootsi Rikstelefoni logo läbi tsaari-Venemaa ja stalinistliku Side Rahvakomissariaadi Tallinnasse jõudis

Autor: Andres Siplane, Kalamaja elanik 19. sajandi lõpul hakati rajama telefonivõrke. Meiepoolses maailmanurgas kaevati telefoniliinide jaoks šahtid tänava alla ning liinide hooldamise jaoks paigaldati luugid. Et eristada neid kanalisatsiooniluukidest, siis kasutati luukide kujunduses viiteid elektrile või telefonile või välgunooltele. Tihti kirjutati ka ühel või teisel viisil peale sõna „telefon“. Tallinna telefonivõrk rajati mäletatavasti 1887. aastal…