Carlsbergi stipendiaadid 15: Tülikas legaat – Albert Suerbeeri konflikt Lundi peapiiskopi Uffega

Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu 1245–1246. aasta talvel asutas paavst Innocentius IV uue peapiiskopkonna Läänemere idaosas. Preisimaa, Liivimaa ja Eestimaa peapiiskopkond oli mõeldud hõlmamaks neid üheksat piiskopkonda, mis ei kuulunud veel ühegi peapiiskopkonna juurde: Kulmi, Warmia, Pomeasania, Sambia, Kuramaa, Semgallia, Riia, Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondi. Esimene Preisimaa, Liivimaa ja Eestimaa peapiiskop oli Albert Suerbeer (1245–1273,…

Carlsbergi stipendiaadid 14: Ootamatud liitlased? Saksa ordu Liivimaa haru läbirääkimised Taani kuninga Baieri Christofferiga

Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung Saksa ordu alustas 1443. aasta sügisel sõda Novgorodi vürstkonna vastu. Rünnakut juhtis Kirde-Saksa kõrgaadlik – Kleve junkur Gerhard, keda võib ka pidada sõja põhjustajaks. Kui junkur Gerhard 1438. aastal läbi Novgorodimaa reisis, langes tema tõlk mõrva ohvriks. Noor isand pidas seda tapmist oma au haavamiseks ja tahtis selle eest lahingus…

Carslbergi stipendiaadid 13. Kuningavääriline kingitus

Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu Enamik meie lugejaid, isegi kui nad teavad väga vähe Taani ajast Eestis, on kindlasti kuulnud Eestimaa hertsogkonna müümisest Saksa ordule aastal 1346. Eelmistes postitustes oleme käsitlenud Taani kuningate püüdlusi Põhja-Eesti tagasi saada. Seda teemat on seni uuritud eelkõige kuninganna Margrete I (1387–1412), Pommeri Eriku (1396–1439) ja Baieri Christofferi (1440–1448) valitsusajal.…

Carlsbergi stipendiaadid 12. Kuidas Taani kuningas ja Saksa ordu suhtlesid – Pommeri Eriku näitel

Mihkel Mäesalu & Stefan Pajung Taani, Norra ja Rootsi kuningas Pommeri Erik (1396–1439) saatis kogu oma valitsusajal Saksa ordu Liivimaa haru meistrile vaid kaks kirja ning mitte ühtegi saatkonda. Ka Saksa ordu Liivimaa meistri suhtlus Erikuga oli põgus: kaks kirja ja üks saatkond. 1419. aastal Eriku õukonda läkitatud ordu saadikute ülesandeks oli tõestada kuningale, et…

Teaduspropaganda aastast 1587 – Pariisi proovikoja Heureka-žetoon

Autor: Ando Pajus, koguhoidja Enne 1990. aastat leiti Jõgevamaalt, Pisisaare küla põllult väike aare, mis koosnes viiest hõbemündist ja ühest pronksžetoonist. Alles 2007. aastal arvati Tallinna Linnamuuseumi jõudnud aare muuseumi numismaatikakogusse. Kõik aardes olnud mündid on vermitud 16. sajandil Poola-Leedu riigis, hiliseim neist Riias 1598. Sellest lähtudes võiks arvata, et rahad kuulusid Poola sõdurile Pisisaarele…

Carlsbergi stipendiaadid 11. Mitte mõõga, vaid õigusega

Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu Paar blogipostitust tagasi oli juttu Valdemar Atterdagist ja sellest, kas ta kavatses pärast ülejäänud Taani kuningriigi taasühendamist tagasi saada ka Põhja-Eesti, mille ta ise oli Saksa ordule maha müünud. 1355. aastal esitas Valdemar IV paavstile taotluse lasta Eestimaa müügileping tühistada, kuid paavst oli nõus seda tegema üksnes siis, kui ta…

Carlsbergi stipendiaadid 10. J’accuse – tapmisest, rüüstamisest ja teistest hirmsatest kuritegudest. Järg Johann von Wesenbergi loole

Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung Saksa ordu Liivimaa haru meister Gerhard von Jork (1309–1322) kirjutas Tallinna raele Taani valdustes elunevatest röövlitest, kes rüüstavad Tartu piiskopkonna ja Vene aladel. Ordumeister palus Tallinnal saata saadikud Härgmäel (läti k. Ērģeme) toimuvale maapäevale, arutlemaks, kuidas need röövlid hävitada ja maalt pagendada. Gerhard dateeris oma kirja kahjuks vaid kuupäeva –…

Carlsbergi stipendiaadid 9. Kuninga tagasitulek

Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu Kõigile on teada, et Taani kuningas Valdemar IV Atterdag müüs 1346. aastal Põhja-Eesti Saksa ordule. Kuid kas tal oli ka kunagi kavas Eestimaa tagasi nõuda? Taani ajaloolane William Mollerup, kes kirjutas aastal 1880 raamatu Taani suhetest keskaegse Liivimaaga, eitas kategooriliselt seesuguste plaanide olemasolu ning tema järeldust peeti pikka aega tõeseks.…

Carlsbergi stipendiaadid 8. Kas Eesti oli esimene Taani kuningriigi piirkond, kus Valdemar IV suutis oma võimu kehtestada?

Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung 1339. aasta mai alguses võõrustas Tallinna toomhärra Willekin Valge (Willekinus Albus) külalisi oma Toompeal asunud majas. Tallinna raehärra Hermann Heympel sai peo ajal raskelt vigastada, kahjust teadmata asjaoludel. Seepeale sisenes Willekin Valge majasse rida Tallinna kodanikke eesmärgiga viia Willekin sealt minema. Kodanikud sattusid teiste peo külalistega rüselusse ja tapsid Nicolaus…

Carlsbergi stipendiaadid 7. Preester, kes pääses varju alla – ja sattus Taani

Stefan Pajung & Mihkel Mäesalu Ajaloolased on pööranud tähelepanu Taani vaimulike tegevusele Eestis. Tunduvalt vähem on teada aga Eesti alade vaimulikest, kes liikusid teises suunas ja saabusid keskajal Taani. Seega asusime me välja selgitama, mis ulatuses seda juhtus ning sukeldusime selle teema Taani allikatesse. Nagu keskaja uurimise puhul ikka juhtub, ei saa midagi täpset öelda…