Auli ekspositsiooniampsud: Stseenid keskaegsest abielust

Autor: Auli Tohv

Siit jätkub muuseumi lugudes rubriik, kus sõna saab kolleeg ja ilusa eesti keele väärtustaja, Tallinna linnaelumuuseumi külastusjuht Auli Rõõmus Tohv.

13. LUGU: Stseenid keskaegsest abielust

Ühel suveõhtul kostus meie kaupmehemaja vastasmaja avatud aknast südamest tulevat sõimu. Seal asuvat gümnaasiumi peetakse väga eeskujulikuks, niisiis kõlasid kõvad sõnad sealtpoolt üsna üllatavalt. Juhtub ju ka paremates peredes? Pikapeale taipasin, et õpilased teevad näidendi proovi, harjutavad kooliaasta avaaktuseks. Enne jõudsin aga mõtiskleda, et meie kaupmehe – bürgermeister Hans Vianti – kodus sellist käitumist küll ette tulla ei saanud. Eks perenaisel, bürgermeister Bretholti tütrel Kerstinel polnud ka põhjust kaasa peale pahandada, suurkaupmehena tõi see piisavalt vara (ja seega ka turvatunnet) majja, nii et ülegi jäi. Peremehe hinges valitses aga enamasti rahulolu järjekordse (kauba)tehingu üle – tema juba endale stressi ei kogunud, lastes kellelgi endale pähe istuda, seda kunsti valdas ta enesekindla läbirääkijana ise.

Lapsi oli peres palju, nii et konkurentsi ei saanudki tekkida, nagu juhtunuks 2-3 järeltulija puhul. Testamendi avamisel selgus küll, et poegade järjekorda panemisel tekkis väike segadus. Isa viimse tahte täitjate hulka oli arvatud ilmselgelt vanim ja isaga samanimeline Hans, poegadest esimesena toodi dokumendis ära aga Christoffer, kes mustpeade vennaskonda astumise aasta järgi oli ilmselt noorim Vianti meessoost järeltulija. Temale jäi ka nende kõigi ühine kodu, praegu meie linnaelumuuseumina tuntud kaupmehemaja – seda küll alles pärast ema surma. Sest kõige kõrgemale tõstis vanem Hans alati Kerstine, kelle lesepõlve ta igati kindlustab. Niisiis võib arvata, et majaperemehe ja tema kaasa vahel püsisid soojad suhted surmani.

Lugu võis olla muidugi hoopis teisiti, isegi sootuks vastupidi. Kes neid asju siit poole tuhande aasta taha nii selgelt näeb? Igal juhul on peremärgid kivis alles, ilusasti kõrvuti – Vianti ja Bretholti oma.

Foto: Vene tn 17 maja mantelkorstna seinakonsool peremärkidega Tallinna linnaelumuuseum.