Autor: tekstiiliajaloo teadur Kerttu Palginõmm
Tartu Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnamuuseumi teadlased ja spetsialistid uurivad aasta vältel interdistsiplinaarsete meetoditega 16. sajandi piltvaipu, mis on hoiul Tallinna Linnamuuseumis.
Aasta 2026 on Tallinna ajaloo seisukohast eriline, sest kolm institutsiooni on löönud käed, et uurida Tallinna varauusaja hindamatuid tekstiiliaardeid. Need on Tallinna rae tellimusel valminud Saalomoni-ainelised piltvaibad ning pingikatetena kasutusel olnud taimemotiividega verdüürid. Uurimisobjektide üheks tähtteoseks on raehärra Lutke van Oyteni tellitud Oleviste kiriku antependium, mis ainsana sisaldab kuldlõnga.
Projekt ”Globaalne ja lokaalne: Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad” toob kokku kunstiajaloolaste, ajaloolaste, täppisteadlaste, koguhoidjate ja konservaatorite kompetentsi. Lisaks ajaloo- ja kunstiajaloo meetodite rakendamisele on rõhuasetus ka materjali- ja värviuuringutel. Projekt tegeleb teoste tervikbiograafiaga, uurides nende sündi Madalmaade töökodades, edasist ”karjääri” Tallinnas ja järelelu 20. sajandi alguses. Tähelepanu pööratakse teoste pildiprogrammidele ja eeskujudele, töökodadele ja meistritele. Projekt teenib unikaalse Euroopa kultuuripärandi säilimise, konserveerimise ja tulevikus eksponeerimise eesmärki.
Projekt inspiratsiooniallikaks on olnud Euroopa Horisondi projekt Colour4CRAFTS, mille konsortsiumi juht on Helsinki Ülikool ja mille Tartu uurimisrühma juhib Riina Rammo. Nii Hannes Vinnal kui Kerttu Palginõmm kuulusid varemalt selle projekti meeskonda. Colour4CRAFTS tegeleb villa, lõnga ja kanga värvimise praktikatega meie minevikus ja uurib, kuidas tulevikus kangavärvimist keskkonnasäästlikumalt teostada. Projekti uurimistulemustega saab harivas ja populaarses vormis tutvuda Eesti Rahva Muuseumi näitusel ”Meie rõiva värvid: kohalik ja kauge”. Villa- ja lõngavärvimise praktikad on mõlema projekti ühisosaks. Colour4CRAFTS andis meile uusi teadmisi 18.-19. sajandi rahvarõivastes kasutatud värvidest, milles vastavalt uuringutulemustele ilmnesid koloniaalvärvid nagu Mehhiko košenill, brasilipuu ja troopiline indigo. Need koloniaaltaustaga värvid jõudsid Euroopasse juba 16. sajandil, mil Madalmaade töökodades valmisid meie piltvaibad. Siit kasvab välja oluline ühisosa kahe projekti vahel.
Rahvusvahelise piltvaibakorpuse uuringuile tuginevad analüüsid
Piltvaipadele on pühendatud rahvusvahelise mastaabiga teadusprojekte. Üks neist on Euroopa Liidu poolt finantseeritud projekt ”Jälgides kahjustusi ajaloolistes piltvaipades”, mis tõi kokku Hispaania, Inglise ja Belgia kuninglikud kogud ja muuseumid. Projekt on oluline, sest uuritavad piltvaibad pärinesid samuti 16. sajandi keskpaigast. Mahukale eri muuseumide piltvaibakorpusele teostati värviuuringud, mida analüüsiti Kuninglikus Kultuuripärandi Instituudis KIK-IRPAs, kus nüüd analüüsitakse ka Tallinna piltvaipade proovid. KIK-IRPA omab mitmekesist värviproovide referentsikogu 16. sajandi piltvaipade kohta, mille foonil on meie proove hea vaagida. Värvi-, aga ka materjaliproovid võttis Riina Rammo, nende kontekstualiseerimine globaalse kaubandusajaloo kontekstis on Hannes Vinnali ülesanne. Asjaolu, et ühest teadusprojektist kasvab välja teine, on väga väärtuslik, sest näitlikustab, et ühes kontekstis omandatud teadmised leiavad rakendust uuesti teistele uurimisobjektidele lähenedes. Samuti võtab projekt arvesse ka varem tehtud uuringuid.[1] Nimelt on piiratud mahus värvi- ja materjaliuuringuid piltvaipadele tehtud ka varem, seekordsed uuringud laiendavad seda perspektiivi veelgi ja annavad meile senisest veelgi põhjalikuma ettekujutuse piltvaipade materjalidest ja värvidest.
Eesmärk: eksponeerimine Tallinna Linnamuuseumi Avatud kogude hoones
Eelmisel sügisel külastasid Eestit De Witi kuningliku manufaktuuri esindajad, kes hindasid piltvaipade seisundit konserveerimise eesmärgil, vaimustudes teoste ajaloost ja kõrgest kvaliteedist. Värvi- ja materjaliproovid on üheks oluliseks sammuks teel konserveerimise poole. Piltvaipade senine konserveerimisseis, aga ka teoste suured mõõtmed ei ole võimaldanud neid seni eksponeerida. Ka selles vallas on tulevikulootused seatud Tallinna Linnamuuseumi kavandatavale Avatud kogude hoonele. Projekti katuseesmärk on teha uurimistulemused tulevikus koos konserveeritud teostega kõigile kättesaadavaks.
Teadusprojektil on olulisi rahvusvahelisi toetajaid. Lisaks de Witi manufaktuurile ja KIK-IRPAle toetab meid tekstiilide konserveerimis- ja uurimiskeskus Abegg-Stiftung Šveitsist. Abegg-Stiftungi kogudes on hoiul Edingeni töökojas valminud piltvaipu, mille päritolu ja ikonograafia on Tallinna verdüüüridele sarnane. Projekti raames toimub kevadel uurimisreis Šveitsi, et tutvuda konserveerimise ja eksponeerimise parimate praktikatega ja meile oluliste pitvaibakogudega. Ühtlasi on sügisel planeeritud reis Belgiasse, et kohtuda meie partneritega. Reisi vältel külastame KIK-IRPA uurimiskeskust Brüsselis ning konserveerimistöökoda ja muuseumi Mechelenis. Samuti on plaanis külastada mainekat piltvaibauurijat, Leuveni Ülikooli professor Koen Brosensi. Piltvaipade mõistmisse on andnud oma panuse ka Leuveni Ülikooli emeriitprofessor Guy Delmarcel, nagu ka Tallinna Linnamuuseumi kunagine teadur Urve Mankin.
Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektor Pia Ehasalu rääkis tekstiiliaaretest Linnamuuseumi kogude kontekstis. 
Projekti juht on Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudi tekstiiliajaloo teadur Kerttu Palginõmm.
Projekti eeltöödena on Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut uuendatud praeguseks piltvaipade seisundipassid ja piltvaibad muuseumis uuesti digiteeritud. Samuti on võetud värviproovid, mis detsembris 2025 anti üle KIK-IRPAle. Värviproovide analüüsitulemusi ootame sügiseks. Materjaliproove juba analüüsitakse Tartu Ülikooli arheoloogia laboris.
Järgmised sammud
Aasta esimene pool on reserveeritud akadeemilisele uurimistööle. Kajastame järjepidevalt oma projekti teekonda Tallinna Linnamuuseumi blogis ja sotsiaalmeedias. Sügisel toimub Tallinna Linnamuuseumis loengusari, kus projekti liikmed tutvustavad uurimistulemusi laiemale kultuurihuvilisele publikule. Sügistalvel toimub Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia tudengitele mõeldud ja eri erialade tudengeid ühendav veebiloengute sari. Projekti kulminatsiooniks avaldatakse uurimistulemused Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakonna ajakirjas Baltic Journal of Art History aastal 2027.
[1] Peets, Pilleriin. Development of instrumental methods for the analysis of textile fibres and dyes (Instrumentaalmeetodite väljatöötamine tekstiilimaterjalide ja -värvainete analüüsimiseks). Doktoritöö, 2020; Selberg, Sigrid; Vanker, Elsa; Peets, Pilleriin; Herodes, Koit; Wright, Krista; Tshepelevits, Sofja; Pagano, Todd; Vahur, Signe; Herodes, Koit; Leito, Ivo. Non-invasive analysis of natural textile dyes using fluorescence excitation-emission matrices – Talanta, Volume 252, 15 January 2023, 123805 (https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0039914022006014?via%3Dihub)
