Autor: Auli Tohv
Siit jätkub muuseumi lugudes rubriik, kus sõna saab kolleeg ja ilusa eesti keele väärtustaja, Tallinna linnaelumuuseumi külastusjuht Auli Rõõmus Tohv.
29. LUGU: Õnnelik perekond püünel
„Kõik õnnelikud perekonnad sarnanevad üksteisega, iga õnnetu perekond on aga õnnetu omamoodi.“ Nii algab uusaja üks olulisemaid inimsuhetest rääkivaid romaane „Anna Karenina“. Raamatu peategelaseks peetakse Annat, kuid tähelepanelikul lugemisel tõuseb selgelt esile hoopis „kahvatum“ paar – Kitty koos Leviniga – ning nende tasakaalukalt kulgev armastuslugu.
Kõik see leidis aset aga mitusada aastat pärast seda, kui meie armsat Linnaelumuuseumi majutavas kaupmehemajas elas jõukas mees nimega Hans Viant. Kauplemisega tegeles temagi – nagu mitmed hoone asunikud enne ja pärast – ning seda bürgermeistri vähetasustatud ameti kõrvalt. Lisaks kuulus suurkaupmehele ohtralt kinnisvara üle kogu linna.
Nii ei jõudnudki Hans Viant oma „hobide“ kõrvalt palju aega kodus veeta. Seal toimetas rohkem ta paljulapseline pere. Õigemini on need lapsed selleks ajaks parasjagu suureks sirgunud, kui nad (tahes või tahtmata) neljapildilisse näidendisse sisse kirjutatakse. See draamateos tuuakse kogu oma ilus ja suurejoonelisuses (et mitte öelda: suuresõnalisuses) meie muuseumis lavale, mis hõlmab maja keskaegset dielet, paraadtreppi ja galeriid. Viimased kaks pärinevad küll pigem Tolstoi tegelastele lähemast ajastust.
Nagu klassikatsitaadist nähtus, kulgeb õnnelike perekondade elu üsna üksluiselt (vs õnnetute perede pidevalt põnev elu). Ka Vianti peres võidakse vaielda ning püüda üksteist üle trumbata. Tegelikult hoiavad õed-vennad kokku ja täiendavad teineteise mõtteid. Kõige taustal toimetamas matroonina nende ema, kes teab vastuseid ka põletavatele küsimustele, kaasa arvatud need, mis puudutavad puhast kulda ja sellega seotud inimeste saatust!
Saate teiegi teada, kui ilmute õigesse kohta (Vene tn 17) õigel ajal (28. november) ja veendute, kas vana Viant ennast ka kohale veab. Või avaldab end oma kodakondsete kaudu. Nii nagu ta avaldas abikaasale ja kogu perele armastust oma testamendiga. Nimelt käsitleb suurkaupmees seal eelisjärjekorras oma naisele Kerstine Bretholtile ning nende ühistele järeltulijatele jäävat vara. Kloostrid ja seegid loetakse üles alles pärast neid. Mis saab olla veel ilusam?



