Autor: Tallinna Linnamuuseumi teadur-koguhoidja Risto Paju
Siin üks väike, aga kevadesentsatsiooniline blogipostitus kõikidele hobiaednikele ja hobiaednike lähedastele. Tavaliselt hoiatatakse, et ärge seda kodus järgi tehke, aga siinkohal võib küll öelda, et tehke ikka. Muuseumis juba näidist proovisime, uputust ei tulnud.
Kõik, kes on lugenud või kuulanud näitleja Aarne Üksküla etteloetuna Eesti raadios Karel Čapeki raamatut “Aedniku aasta”, need teavad, kui raske on aedniku talv. Kuidas ta kibeleb õue või hakkab igavusest tuppa talveaeda rajama. Nüüd on küll soojavõitu, aga aednikele ikkagi pika ja igava talve järel on algamas kevad ning aiamaadel küürutamine võib peatselt hoo sisse saada. Selleks hooajaks võiks aga uuendada oma aiatööriistade komplekti hästi ära unustatud vana tehnoloogiaga.
Vanade asjadega tegeledes võib muuseumitöötaja märgata ka aiaga seotud esemeid. Nii on keskaegsetel piltidel hakanud silma kummalised, pisut kõrvitsat meenutavad anumad, millel all on augud, kust tuleb vett. Vaadates juuresolevalt pildilt 15. sajandi prantsuse vaibal kujutatud Milano hertsoginnat kastmas potis kasvavaid lilli, tundub, et vaene sinivereline on sunnitud sõelaga vett kandma!
Uurides keskaegset aiandust lähemalt, tuleb välja, et tegemist on loodusseadusi kavalalt ära kasutava kastekannutüübiga, mis tänaseks on millegipärast unustusehõlma vajunud. Kann aga töötab järgmiselt: savinõu põhjas on tõepoolest sõelana augud, kuid kannu ülaosas on just mugavalt pöidla ulatuses üks suurem auk. Kannu täitmiseks tuleb võtta see kätte ja uputada üleni vee alla. Kui kann on vett täis, siis tuleb panna pöial tihedasti ülemisele augule. Tekib vaakum, ning kui te nüüd pöialt seal augul kenasti peal hoiate, võite üsna kuiva teekonnaga jõuda oma kastetava taimeni (väga kalli parketi kohal siiski ei soovita katsetada, aga kasvuhoones ei ole ju probleemi). Olles kastekannu tõstnud taime kohale, võtate pöidla avauselt, vaakum kaob ja kannu põhjas olevate aukude kaudu hakkab vesi vihmana sadama. Nagu näha all oleval pildil, saab Linnamuuseumi kontori elavnurk keraamik Stina Valgma valmistatud keskaegse kannu koopia abil värskendava veega kastetud.
NB! Olgu siinkohal lisatud ka aia-ajaloolase Tiina Tammeti tähelepanek, et kõik toalilled (sh aaloe jt sukulendid, aga ka nt tomatitaimed) sellist pealekallamist ei armasta ja võivad mädanema minna. Nemad tahaksid saada vett vaid mullapinnale. Kuid kindlasti on ka veelembesemaid isendeid.
