Autor: Auli Tohv

Siit jätkub muuseumi lugudes rubriik, kus sõna saab kolleeg ja ilusa eesti keele väärtustaja, Tallinna linnaelumuuseumi külastusjuht Auli Rõõmus Tohv.

16. LUGU: Keskaegse kaupmehe pühad

Jõuluajal jõuludest rääkimine tundub (kuuse)puude metsa (tagasi) toomisena… Kevadel oleks neist kirjutada aga veelgi kohatum. Ilmade soojenemisega ja merejää murenedes avanesid hansateed laevadele, viies kaugetesse linnadesse kauplema ka mustpeade vennaskonna liikmed. Jootudele marsiti aga trummi põristades talvel – aasta kõige tumedamal ajal. Pillimehed ees, linna kõige peenemad peiud tantsiskledes tema järel, Euroopast soetatud või seal nähtud eeskujude järgi õmmelda lastud ürbid üll. Iseenesestmõistetavalt eelnesid pidustustele pühalikud jumalateenistused kõigis linna kirikutes, kust väljuti kahetsetud ja andeks saadud pattude võrra kergemana. Nii tähistas mustpeade hulgas aasta lõppemist ka meie kaupmehemaja peremees Hans Viant, enne kui temast endast sai raehärra, kelle tütreid jõukad ja mõjukad endale kaasaks kosisid.

Piparkoogi lõhn heljus selle kodu talalagede all viissada aastat tagasi ka teiste oluliste pühade ja tähistamiste paiku. Advendiajal on meil seekord kaetud sajanditagune pühadelaud. Võtkem šnitti – kui kasutada ausa, alati endast paremaks pürgiva kodanlase kõnepruuki.

Jõuludega on ajast aega imed kaasas käinud. Tulge, leidke sellele siin tõestust!