Kirjutab Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi külastusjuht ja arheoloog Peeter Talvar.

25. märtsil möödub kümme aastat Ingeri bastioni (Harjumäe) käikude avamisest külastajatele. Kuigi bastionikäike oli koos giidiga saanud uudistada juba 2007. a. veebruarist, siis nüüd oli valminud ekspositsioon, mis jutustas käikude lugu alates bastionikäikude ehitamisest ja Põhjasõjast kuni neis elanud punkarite ja kodututeni. Möödunud kümne aasta jooksul on väljapanek käikudes pidevalt uuenenud ja täienenud – 2016. a. mais avati käikude Harju tänava poolses otsas Tallinna kivikunsti tutvustav Raidkivimuuseum.

2007. a. oktoobri keskpaigas algasid ehitustööd suurtükitorni Kiek in de Kök ja Ingeri bastioni käikude ühendamiseks. Olles arheoloog, tegin ehitustöödel järelevalvetöid. Üldjoontes oli teada, mida huvipakkuvat kaevetööde käigus leida võib. Miski aga ei ennustanud 15. oktoobril, kui kopp esimest korda maasse löödi, seda, milline üllatus mind täpselt kahe kuu pärast ees ootab.

 15. detsembril 2007 leidsin kaevetööde käigus tugevasti lagunenud kaarvõlvi, mida pidasin esialgu mõne viimasel paaril sajandil rajatud hoone vundamendi osaks. Kuna bastionikäikude ühendustunneli rajamiseks vajalik sügavus polnud veel käes, siis kaevati edasi. Varsti hakkas leitud kaare all paistma veel teinegi – seekord hoolikalt tahutud paekividest kaar. Selleks, et selgitada millega tegu, oli vaja kaevata sügavamale (Siinkohal suurim tänu ehitustöid teinud OÜ Remet objektijuhile Janek Vetikule ja Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhatajale Boris Dubovikule lisaaja eest uurimistöödeks.).

Üsna pea sai selgeks, et on leitud on uus linnavärav, millest pole kuskil kirjutatud ega mida pole ka märgitud ühelgi ajaloolisel linnaplaanil. Võib-olla on teadmatuse põhjus selles, et värav oli kinni laotud ja Ingeri bastioni muldkehasse mattunud juba ligi 350 aastat tagasi ja ka esimene Tallinna plaan pärineb alles aastast 1634 . Kuigi väravaportaali täiskõrguses avada ei õnnestunud, võib kindlalt väita, et värav oli 3,9 m lai ja arvatavasti umbes 3,5 m kõrge. Värav ehitati koos Toompead lõunast kaitsnud kivimüüriga tõenäoliselt 15. sajandi teisel poolel. Tänapäeval paikneb värav ligi 3,5 m sügavusel Komandandi tee Kaarli puiestee poolse kõnnitee all. 

Milline on värav kinnilaotud portaali taga, kui kõrge on värav tegelikult, kuhu suundus väravast väljuv tee ja kuidas oli see sillutatud ning järsku saab värava täielikult välja puhastades vastuse küsimusele – kui vana on värav tegelikult? See jääb tulevaste põlvede avastada.

Siin aga leiad fotojäädvustusi ehitustöödest alates kopa maasse löömisest. Pildistasin mina ja Tallinna Linnamuuseumi fotograaf Jaan Künnap.