Eelmisel nädalal külastas koostöös Integratsiooni sihtasutusega Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna vene muuseumi õpetajate delegatsioon Humanitaartöö koolist Ukrainast.

Autor: Tallinna vene muuseumi pedagoog Julia Kornejeva

1991. aastal lubati Ukrainas põhiseadusega avada lisaks riiklikele koolidele ka eraalgatusega koole. See oli raske ja tundmatu tee, mille nimetatud õppe- ja kasvatuskompleks valis. Humanitaartöö kool oli mõnes mõttes Ukrainas üks esimesi. Tegemist on täispäevaõppega kooliga, kus rakendatakse isiksuse arengule orienteeritud õppimisemeetodeid. Tänapäeval on Humanitaartöö kool üks 200 eksperimentaalsest õppeasutustest Ukrainas, mis tagab õpetuse ja kasvatuse Euroopa põhimõtete kohaselt.
Meie sõbrad Ukrainast külastasid Tallinna Linnamuuseumit ja Tallinna vene muuseumit ning tutvusid ekspositsioonidega, kuid enim tundsid nad huvi muuseumis võõrkeele õpetamise meetodite vastu. Jagasime oma kogemust ja teadmisi hea meelega, kuna meie muuseumides toimuvad edukalt ka keelekümbluse elementidega muuseumitunnid.

Tegime Ukraina külalistele põhjaliku ekskursiooni Tallinna vene muuseumi näitusel „Koolitund-vahetund: vene haridus Tallinnas 1715-1944“ ning rääkisime muuseumi haridustegevustest. Jõime koos teed ja kuulasime, kuidas toimub Ukrainas koostöö kooli ja muuseumi vahel.

Humanitaartöö kool on käivitanud klassivälise muuseumipedagoogika projekti, millest võivad osa võtta kõik muuseumitööst huvitatud õpilased ja spetsialistid. Aasta alguses koostatakse tööplaan ning kinnitatakse töögrupp, mida ootab ees mitmekülgne ja kaasahaarav tegevus: materjalikorje, ürituste ettevalmistamine, kokkutulekud Hersoni koduloo- ja kunstimuuseumi töötajatega. Vanemad õpilased valmistavad ette muuseumiekskursioone noorematele õpilastele. Kasutatakse väga tõhusat metoodikat „lastelt lastele“. Lapsed valivad kindlasti just selle materjali, mille vastu nad ise huvi tunnevad ja tõenäoliselt meeldib see ka teistele. Samas on keel, mida lapsed kasutavad, neile arusaadavam ja lihtsam ning aitab kiiremini materjali omandada.
Kaks korda aastas korraldatakse igas klassis muuseumipedagoogika kursuse raames üritusi, mis annavad lastele võimaluse vaatamata nende vanusele ja huvidele tutvuda muuseumi tegevusega. Nii korraldasid lapsed Hersoni kunstimuuseumis oma uurimistööde tulemuste esitluseks konverentsi. Õpilased uurisid kunstnike biograafiaid ja iseloomustasid muuseumi kunstiteoseid.
Ukraina külalised rõhutasid tõhusat koostööd Humanitaartöö kooli ja kohalike muuseumide vahel. See paneb lootma, et ka Eesti koolid muutuvad aktiivsemaks ja hakkavad rohkem huvi tundma muuseumitöö vastu.
Palume lahkelt meiega ühendust võtta, leiame alati võimaluse koostööks!

Tallinna Linnamuuseumi ja Tallinna vene muuseumi pakutav keeleõpe

Tallinna Linnamuuseumis saavad tellida muuseumitunde need, kes õpivad eesti keelt. Kõige tihedamini kasutavad seda võimalust keelekümblusega lasteaedade vanemad grupid. Reeglina tellivad õpetajad korraga 3-4 tundi, mida külastavad järjest aasta jooksul. Kuigi muuseumi temaatika on keskaeg, mis võiks koolieelikutele olla keeruline, siis tegelikkuses probleeme ei ole. Juba teisel külastuskorral oskavad lapsed muuseumis paremini orienteeruda, sest asuvad tuttavas keskkonnas, kus neil tuleb meelde see, mida nad kogesid eelmise tunni ajal, sealhulgas ka mõned eestikeelsed sõnad. Muuseumitundides kasutame alati rekvisiite ja iidsete esemete koopiaid, mida lapsed võivad käes hoida või isegi selga panna. Sel viisil saab korrata esemete nimesid ja omadus- ning tegusõnu, mida esemega on võimalik teha. Kõiges saab lähtuda õpetajate soovidest ja õpilaste keeleoskusest.

• Keskaegses köögis räägime sellest, mida söödi või ei söödud 500 aastat tagasi. Selleks kasutame korvikest mängujuurviljade ja puuviljadega, leidub ka leiba-saia, kanakoibi või isegi jäätist. Igaüks saab midagi korvist, seejärel nimetame selle eseme nime eesti keeles, kordame kõik koos ja siis juba otsustame, kas seda söödi keskajal või mitte.
• Mereteedele pühendatud saalis on peidus karbike argiste esemetega, mida ammustel aegadel kasutati. Üheskoos otsustame, millest need on tehtud. See ülesanne aitab korrata eestikeelseid materjalinimetusi. Keskaegsed riided aitavad laiendada sõnavara, mis on seotud värvide nimetuste ja rõivastega.
• Keskaegsest majast rääkivas tunnis vaatame, milline see oli, kuidas oli elu korraldatud, millised ehitised on vanalinnas ning missugused mängud ja meelelahutused olid keskajal. Õpime lugema numbreid eesti keeles ja kasutame tegusõnu, mida vajame mängudeks.
  

Samu teemasid on võimalik kohandada ka koolilastele, pakkudes neile juba veidi raskemaid ülesandeid. Oma külalistega Ukrainast alustasime lasteaia tasandilt, üritades korrata toiduainete nimesid. Kõige suurema probleemi tekitas sõna ÕUN, mille hääldus tundus väga keeruline. Sel moel, tehes kõige lihtsamaid ülesandeid, kogesid külalised nii meetodeid, mida kasutame muuseumitundides kui ka kuulsid üht teist meie linna ajaloost.

• Tallinna vene muuseum pakub muuseumitunde nii lastele kui ka täiskasvanutele, kes õpivad vene keelt. Meie külalisteks on tavaliselt eestikeelsed koolid, kes käivad muuseumis vene keele tundide raames. Igal konkreetsel juhul valime mänge ja ülesandeid vastavalt õpilaste teadmistele. Kõik detailid kooskõlastatakse eelnevalt õpetajaga. Tavaliselt toimub tund eesti keeles ja kohe tunni alguses tutvustame uut leksikat.
• Tallinna vene muuseumi tunni „Joogem teed: imejoogi võlud“ raames kleebivad õpilased sildid venekeelse sõnaga reaalsetele esemetele, mis on seotud vene teetraditsioonidega. Antud kompositsioon on õppevahend, mida õpilased vajadusel võivad tunni jooksul kasutada. Järgnevalt saavad õpilased ülesande, mis aitab uusi sõnu meelde jätta. Edasine tund toimub tavameetodil, kuid õpitud sõnu kasutame vaid vene keeles. Tunni lõpus saab igaüks edaspidi kasutamiseks endale sõnastiku uute sõnadega.