Autor: Küllike Tint, fotod: Meeli Küttim
Seoses linnaloomadest rääkiva näituse ettevalmistamisega Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis pühenduti eelmisel aastal ka kogude töös loomadele. Mullu kevadel dokumenteeriti kõik arheoloogiakogus hoiustatavad Tallinna alalt leitud loomaluust esemed. Kuigi mitmete museaalide puhul võis leiu kuju või omaduste põhjal oletada, mis looma luust need olid valmistatud (vt 2020 postitust), olid üldjoontes loomaliigid siiski määramata ja nii mõnelgi korral ka ebaselge eseme otstarve. Et sel alal teadlikumaks saada, pöördusime leidudega TLÜ arheoloogia teaduskogu poole, kus selliste uurimisküsimustega igapäevaselt tegeletakse. Nüüdseks on museaalid määratud ja toome mõned leiud avalikkuse ette.
Tundmatud leiud?
Mitmed tundmatu funktsiooniga esemed pärinevad dominiiklaste kloostris 1954.–1955. aastal toimunud väljakaevamistelt.
Luust stiilus? Tavaliselt on stiilused, mille ühes otsas on metallist teravik ja teises laiem kirjakustutamise spaatel, ümmarguse läbilõikega (vt siit). Pildil olev leid erineb neist märgatavalt, nii et õige otstarbe leidmiseks läks aega. Sarnane ese avastati ka Saksamaalt Meisseneri linnamäelt, kus arvati, et tegemist on 10.–11. sajandi stiilusega. Kuna dominiiklaste kloostri leiu ühes otsas on metallist teravik ja ese on üsna samalaadne Meisseneri esemele, siis võib antud museaali nimetada stiiluseks, kuid dateering jääb arvatavasti 13.–16. sajandi vahemikku. (https://www.muis.ee/museaalview/1694790)
Selliseid kasutati väikeste loomade või lindude küttimisel. Luu sisse käis teravam nool. Eseme külgedel on augud, mis võisid anda noole lennutamisel vilisevat heli. Eriti palju on neid teada Novgorodist.
Heal lapsel mitu nime. Nii on pildil olevat leidu nimetatud paleeri noaks või mõne eseme ehisplaadiks. MUISi otsingutes ja esemete detaile vaadates tundus aga, et kõige tõenäolisemalt on tegemist hoopis lehviku ribiga. Selle oletusega sobib hästi ka tume laik eseme pinnal ehk võimalik kaunistus või liimijälg, millega riie ribi külge kinnitati.
Näide lehvikust: https://www.muis.ee/museaalview/2496605
Veidi luksust
Üldjuhul valmistati esemeid sea-, veise- või lambaluudest – need olid loomad, kelle liha igapäevaselt tarbiti. Siiski on Tallinnasse sattunud ka natuke luksust. Neli elevandiluust kammi katket leiti Dunkri tänaval ja üks Pirita kloostri varemetes toimunud väljakaevamistelt. Kõik need on uusaegsed ja dateeritud 17.–19. sajandisse.
Ega head asja raisku lastud minna. Toompealt Rahukohtu tänavalt leiti 1997. aasta väljakaevamistelt arvatavasti morsakihvast valmistatud kamm. Tõenäoliselt oli see esialgu mõlemalt poolt kasutatav nii, nagu eelmisel pildilgi näha, kuid ilmselt on peenemad piid ühel hetkel murdunud, kammi veidi lihvitud ja edasi kasutatud. Leiukonteksti põhjal kuulub see 16.–18. sajandisse.
Kuna esemed on tavaliselt põhjalikult töödeldud, pole neil tihtipeale loomaliikide või skeletiosade määramist võimaldavaid iseloomulikke tunnuseid enam säilinud. Seetõttu said mitmed esemed määratud lihtsalt luu või sarve tasandil. Nende määramine pole võimatu – saab kasutada näiteks zooarheoloogia massispektomeetrit või tellida vana DNA analüüse, kuid selleks tuleb esemest tükike eraldada, mis väiksemate museaalide puhul pole eriti soovitatav.
Mida nende teadmistega teha?
Kuna kõik määratud loomaluust esemete tulemused on nüüd koos piltidega leitavad Eesti Muuseumide Veebiväravas, siis on huvilistel võimalik leidudega tutvuda virtuaalsel tasandil. Selleks väike juhend, kuidas infot hõlpsasti leida.
- Mine lehele Muis.ee, ava otsingulahter ja vajuta detailne otsing.
2. Seejärel avaneb vaade erinevate lahtritega, kus kõige lihtsam on infot leida nii:
Numbri esimesse lahtrisse tuleb muuseumi tähis TLM ja lahtrisse KT tuleb panna kogutähis, milleks arheoloogiakogu puhul on A.
Kirjelduse lahtrisse tuleb %-märkide vahele panna otsingusõnaks %luu% või %sarv% või %kihv%. Viimaks tuleb panna linnuke pildiga museaalide kasti ja peakski avanema selline vaade.
3. Tuleb valida huvipakkuv ese, peale klikkida ja kui see tundub huvitav, siis vajutada rohkem!
Nii lihtne see ongi! Määratud luust esemete, mänguasjadega ja töövahenditega on võimalik tutvuda ka Kiek in de Kökis näitusel „Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos“.
Lisaks saab arheoloogiaga tutvuda:
16. juunil kell Eve Rannamäe loengus “Hobuste tähtsus keskaegse inimese elus” ja
Euroopa Arheoloogiapäevade raames 19. juunil ekskursioonil Iru linnusele.
Fotod: Meeli Küttim
Aitäh Heidi Luigele ja Liina Maldrele
Kasutatud kirjandus:
Luik, H; Maldre, L. 2020. Tallinna Linnamuuseumi luuesemete määramistulemuste aruanne. TLÜ arheoloogia teaduskogu.
Kostõgina (Novikova). L. A. 1996 = Костыгина (Новикова) Л. А. 1996. К изучению
косторезного ремесла древней Твери. – А. Н. Хохлов (ред.). Тверь, Тверская землья и сопредельные территории в эпоху средневековья, 2. Тверь, Тверской научно-
исследовательский историко-археологический и реставрационный центр, 181–188.
