Autor: Toomas Abiline. 1. septembril 2022 täitub kunstnik Anne Järvpõllul 40 aastat päevast, mil ta Tallinna Linnamuuseumisse tööle asus. Vestlesime Annega möödunud aastatest ning toome siin ära kokkuvõtte räägitust. Anne Järvpõld:Tegelikult tulin Linnamuuseumisse tööle juba aastal 1976! Tahtsin minna õppima ruumikujundust Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti, kuid ei saanud esimesel katsel sisse. Olen pärit Jõhvist, tulin siis…
Autorid: Pia Ehasalu, Tallinna Linnamuuseumi teadusdirektor; Hannes Vinnal, Tartu Ülikool / Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna kunstikultuuri teaduskonna külalisdotsent Tallinna Mustpeade vennaskonna valitsejaporteede kogu on üks Tallinna haruldasemaid ja uhkemaid maalikogusid, mis on hoiul Tallinna Linnamuuseumis. 2024. aasta kevadel plaanib muuseum avada vennaskonna ajalugu tutvustava näituse. Sellega seoses tekkis vajadus konserveerida mitmed portreekogu maalid.…
Toimetiste teine number kannab pealkirja „Linnaloom“, ajendatult Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest „Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos“. Väljaanne on ajendatud Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest „Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos“. Näitus on seni kõige ülevaatlikumaks sissevaateks linnaloomade rolli ja tähtsusesse Eesti ajaloos. Seetõttu otsustati…
Konservaator Jaan Märss, Tallinna Linnamuuseumi kauaaegne restauraator ja konservaator pälvis Muinsuskaitseameti elutööpreemia 2021. Hea kolleeg Jaan Märss töötas Tallinna Linnamuuseumis juba aastatel 1975-1978, misjärel viis töö ta mujale ning tagasi Linnamuuseumisse jõudis ta 1984 ja töötab siin järjepidevalt tänaseni – nii võib muuseum pidada teda nii oma raudvaraks kui ka tugisambaks.Kui Tallinna Linnamuuseumi kolleegid Jaani…
Autor: Meelis Friedenthal Kõigepealt muuseumide teemale mõeldes võtsin ette varauusaegsed embleemikogumikud, et kas seal on midagi muuseumide kohta kirjutatud. Embleemiraamatud on varauusaja perioodil levinud omalaadne meditatsioonivorm, kus pilt väljendab kokkusurutud kujul keerulisi ja mitmetahulisi mõtteid. Enamasti oli piltidele lisatud moto, mis suunas lugejat ja vaatajat, kuid sinna juurde võis olla kirjutatud ka luuletus, pikem proosavormis…
Kunagised ja praegused kolleegid Tallinna Linnamuuseumis: Mall Parmas, Urve Mankin, Elo Jakobson, Kristiina Hiiesalu, Toomas Abiline ja Maruta Varrak kirjutavad, milline hindamatu kolleeg on Ene Heimvell. Fotod muuseumi ja kolleegide arhiivist. 1965. aastal kolis Tallinna Linnamuuseum Vene 17 majja. Siia oli ehitatud uus ekspositsioon, tööruumid ja hoidlad ning seni väga väikese koosseisuga muuseumisse hakati tööle…
Seoses linnaloomadest rääkiva näituse ettevalmistamisega Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis pühenduti eelmisel aastal ka kogude töös loomadele. Mullu kevadel dokumenteeriti kõik arheoloogiakogus hoiustatavad Tallinna alalt leitud loomaluust esemed. Kuigi mitmete museaalide puhul võis leiu kuju või omaduste põhjal oletada, mis looma luust need olid valmistatud
Meenutab Toomas Abiline, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi juhataja, Kaupo Deemanti toakaaslane aastatel 1995–2002 12. veebruaril 2021 täitub 85 aastat Tallinna Linnamuuseumi kauaaegse töötaja Kaupo Deemanti (1936–2010) sünnist. Kaupo oli legend juba eluajal: kompromissitu aatemees, rahvuslane, kaitseliitlane, taarausuline, muuseumitöötaja, arheoloog ja sõjaajaloolane kogu ihu ja hingega. Kaupo oli pärit Võrumaalt Kõrgepalust, põlisest seppade soost. Vanaisa…
Autor: arhitektuuriajaloolane Sulev Mäeväli 15. detsembril tähistame Tallinna Linnamuuseumi sünnipäeva. 2020 saab muuseum ametlikult 83 aastaseks. Linnale kuuluva muuseumi asutamise mõte tekkis aga juba oluliselt varem. Jagame siin uuesti Tallinna Linnamuuseumi juubelikogumikus ilmunud artikli kokkuvõtet, milles muuseumi kauaaegne teadur, arhitektuuriajaloolane Sulev Mäeväli kirjeldab muuseumi sündi. Kokkuvõttena ilmus lugu esmalt muuseumi juubeli puhul Õhtulehes. Muuseumi juubelikogumikus…
Autor: konservaator Jaan Märss Tallinna Linnamuuseumi jõudis Vene rahvuslik laegas-teremok, kui selle andis oma varadest üle Eesti Riiklik Kunstimuuseum novembris 1957. Tunnusega TLM 5686 KM 24 praegu linnamuuseumi kogusse kuuluva laeka varasem päritolu pole teada. Laegast oli säilitatud lahtivõetud kujul tõenäoliselt juba umbes 100 aastat. Halva seisukorra tõttu oli laegas-teremok jäänud Linnamuuseumis kauaks teiste laegaste varju, kuni säilitustingimuste parandanedes jõudis…