Autor: Ando Pajus, koguhoidja
Enne 1990. aastat leiti Jõgevamaalt, Pisisaare küla põllult väike aare, mis koosnes viiest hõbemündist ja ühest pronksžetoonist. Alles 2007. aastal arvati Tallinna Linnamuuseumi jõudnud aare muuseumi numismaatikakogusse. Kõik aardes olnud mündid on vermitud 16. sajandil Poola-Leedu riigis, hiliseim neist Riias 1598. Sellest lähtudes võiks arvata, et rahad kuulusid Poola sõdurile Pisisaarele lähimas linnuses – Põltsamaal. Rootsi väed hõivasid Põltsamaa Poola-Rootsi sõja alguses, 11. septembril 1601. Seega võis see mündikogum olla mõnelt hukkunud või vangistatud Poola sõjamehelt pärienenud sõjasaak, mis seejärel Pisisaarele ära kaotati või siis põgeneva omaniku poolt lihtsalt maha pillati.
Müntidest huvitavamgi on väike, 28 mm läbimõõduga pronksist žetoon. Keskaegseid žetoone kasutati abivahendina arvestamisel rooma numbritega, neid vermisid samad, raha löövad mündikojad. 16. sajandiks oli arvutamine rooma numbritega hääbumas, ent žetoone vermiti edasi. Neid kasutati mängudes ja propagandavahendina: väikeste medalitena, millel olid allegoorilised, teatud ideid või näiteks katoliiklust propageerivad laused.
Meie žetoon on vermitud Pariisis, sealse kuningliku proovikoja poolt, aastal 1587. Žetooni tagaküljel on Prantsusmaa vapp kolme liiliaga, selle kohal kroon, vapist paremal ja vasakul on kroonitud sammas, kogu kompositsioon on ümbritsetud pärjaga. Kujutise ümber on ladinakeelne tekst – CAMERAE COMPUTOR REGIORUM, mis tähendab kuninglikku arvekoda. Esiküljel näeme habemiku, teravatipulise mütsiga mehe kujutist. Mees valab parema käega suurde anumasse kannust vett, vasakus käes aga ripub tal nööri otsas kroon, mida ta hakkab anumasse uputama. Kujutise all on aastaarv 1587, selle ümber aga ladinakeelne tekst – PATET FALLATIA TANDEM, mis tähendab, et pettus tuleb lõpuks avalikuks.
Žetoonil kujutatud isik on Archimedes, Vana-Kreeka teadlane Sürakuusast Sitsiilia saarel. Sürakuusa kuningal Hieron II tekkinud kahtlus, et võidujumalannale kingituseks tehtud kuldkroon ei ole puhtast kullast. Archimedesele anti ülesanne krooni puhtus kindlaks teha. Probleemi lahendusele olevat jõudnud Archimedes vannis, nähes, kuidas ta oma keha vanni mineku järel tõstab vee taset, nii, et see hakkab üle vanniserva voolama. Lahenduse leidnud Archimedes jooksnud koju, hüüdes Heureka – Leidsin! Arhimedes asetas seejärel vette krooniga võrdses kaalus puhta kulla tüki, jälgis, kui palju vett üle anuma ääre voolas. Seejärel kordas ta katset krooniga. Vett voolas üle ääre rohkem, mis tähendas, et kroonile on lisatud vähemväärtuslikku metalli, mis on väiksema tiheduse ja seega suurema ruumalaga, tõrjudes välja rohkem vett.
Žetoonil ongi kujutatud Archimedest sooritamas seda katset, millega krooni valmistanud meistri pettus paljastati. Niisiis hoiatab see žetoon juba 1587. aastal pettusega tegelemise eest ning jutustab tähtsast avastusest teaduse ajaloos. Iseasi, kui paljud seda žetooni vaadates suutsid ja suudavad selle loo sealt välja lugeda.
