Vadim Belobrovtsevi vastus koos Tallinna Linnamuuseumi kommentaaridega

Austatud Triin Siiner

Oleme teiega kohtunud viimase kahe aasta jooksul mitu korda, et erinevatel nõupidamistel töiseid teemasid arutada. Kahjuks ei väljendanud te ühelgi meie kohtumisel probleemi Kultuuriametiga suhtlemisel, te ei saatnud mulle enne möödunud nädalat sel teemal ühtegi kirja ega helistanud.

Ilma teilt meedia vahendusel avalikku kirja saamata ei peaks ma asjakohaseks avalikult teie töölt vabastamise aluseks saanud probleeme lahata. Teile 29. jaanuaril tutvustatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses oli kuus põhjalikult selgitatud etteheidet, millest oma avalikus kirjas räägite väga valikuliselt.

Esiteks, Lastemuuseumi Kalamaja kogukonnamuuseumiks ümberkorraldamine ei oleks probleem, kui see oleks kooskõlas muuseumi arengukava- ja plaanidega. Kui linnavalitsuse jaoks ootamatult Linnamuuseumi ühe filiaali kinni panite ja asusite sellest uue kontseptsiooniga muuseumi kujundama, siis kasutasite ümberehituseks teise muuseumihoone katuse remondiks mõeldud eelarvet ja majanduskuludeks mõeldud raha. Selliste arenduste puhul on põhjendatud nii linnavalitsusele kui ka linlastele selgitada, miks filiaali ümberkujundamine on olulisem kui püsiekspositsiooni uuendamine ja varasemate arendusplaanide kõrvale jätmine. Ja vastata kasvõi sellistele küsimustele, kas lisaks Kalamajale saavad kogukonnamuuseumi ka teised Tallinna asumid ja mille alusel neid valikuid tehakse.

Kirjutasite, et prioriteediks sai Kalamajja uudse kogukonnamuuseumi arendamine ning oli selge, et kahe majaga lastemuuseumi ülalpidamine raiskab potentsiaali. Oleks olnud huvitav ja ka vajalik kuulda, millele selliste hinnangutega tuginete, kui räägime hoonest, mis asub Gustav Adolfi Gümnaasiumi noorema kooliastme maja kõrval. Ehk oleks olnud hoopis asjakohane lastele suunatud ekspositsiooni uuendada ja ajakohastada, kuid selliseid arutelusid muuseumi sulgemise eel ei olnud.

Linn ei saa maksumaksjate raha investeerida õhinapõhiselt ilma konkreetse kontseptsiooni, arengukava ega tegevusplaanita. Linnaeelarve peab olema läbipaistev ning linnaasutuse investeeringute tegemisel tuleb järgida selgeid reegleid. Seega ei ole probleem mitte lennukates ideedes, vaid selles, kuidas ideid ja eesmärke avalikku raha kasutades ellu viia.

Omatulu teenimine on positiivne ja ma pole kunagi väitnud, et see nii ei ole. Aga Linnamuuseumi puhul ei saa omatulu olla prioriteet. Omatulu kasv on paraku tulnud ainult piletihinna tõusust, külastajate arv tervikuna on märkimisväärselt langenud. Kui 2018. aastal oli Linnamuuseumil koos kõigi filiaalidega 251 456 külastajat, siis möödunud aastal 230 978. Kui muuseumi külastatavus on tervikuna 20 000 võrra kukkunud, siis on see omatulust kõnekam näitaja.

Personali voolavuse osas oli töölepingu ülesütlemise avalduses tõepoolest ebatäpsus. Linna personaliteenistuse täpsustatud andmetel on Linnamuuseumist viimase kahe aasta jooksul töölt vabastatud 75 inimest, mitte 68. Tähtajaliste lepingutega oli neist 75 inimesest tööl 29. Kokku on Linnamuuseumis 93 ametikohta.

Vähemalt ühel korral arutasime minu kokkukutsutud nõupidamisel ka mind murelikuks teinud personaliküsimust. Nõupidamise ajendiks oli kaheksa toonase töötaja pöördumine Kultuuriameti juhataja ning abilinnapea poole seoses muuseumi ja inimeste juhtimisprobleemidega. Tsitaat 18.01.19 saadetud kirjast: „Alates 2018. a septembrikuust on pr Triin Siiner, osaledes mõnel meie muuseumiüksuse koosolekul, korduvalt suuliselt meile, muuseumitöötajatele teada andnud, et meie töökohad on „mõttetud“ ja need plaanitakse ära kaotada.“ Toonasel kohtumisel palusin teil enne inimeste koondamist esitada planeeritud muudatuste eesmärk ja uuenduste kontseptsioon. Koondamised toimusid, kuid arengukava ei ole siiani.

Töökiusamise teemal on mulle saadetud mitmeid kirju. Näiteks tsitaadid kolmest erinevast kirjast: „Ma ei taha töötada asutuses, kus ei arvestata inimeste eripära, kus inimestega liigagi tihti manipuleeritakse, kus koosolekutel kuuleb tagaselja kolleegi kirumist, selle asemel, et kutsuda ta kohale ning uurida, milles probleem. Ma ei taha ka ise ühineda kolleegidega, kes selja taga kogu aeg kellegi valesid otsuseid või otsustamata jätmist kiruvad, selline negatiivsus kulutab mind ennast.“

„Kui mainiti, et kas kavatsed meil surmani töötada, siis pidin otsustama. Vastasel juhul oleks lakanud ennast austamast. Avaldus oli päris ainulaadne: Palun lõpetada tööleping seoses vanuselise diskrimineerimisega tööandja poolt.“

„Lõpetuseks peame lisama, et juhtkonna koosolekute üldine toon ja vorm on ammu juba ületanud elementaarse eetika piirid ning direktoriga mittenõustujate suhtes rakendatakse alandavaid „nalju“, kollektiivset naeruvääristamist, tehakse isiklikke ja eraelu puudutavaid märkusi ja kommentaare, kasutatakse üldist ilkuvat ja nipsakat tooni (sihtmärkideks on olnud erinevad kolleegid, viimati kolleeg, kes otsustas esitada lahkumisavalduse). Seda võib nimetada klaperjahiks, mis tekitab pidevat stressiseisundit. Iga koosolek on piltlikult öeldes nagu hukkamisele minek. See on see, mida tunneme, kui osaleme koosolekutel.“

Seoses töötajate ja töölepingutega oli teile ka tõsine etteheide, sest mitme Linnamuuseumi töötajaga on sõlmitud leping, mis on ettenähtust väiksema palgaga. Ühe lepingu töötasu jääb alla isegi töötasu alammäärale, mis on lubamatu.

Asjaolu, et kahe aasta jooksul Linnamuuseumi juhtides ei ole te suutnud luua avaliku teabe seaduse nõutele vastavat dokumendiregistrit, kõneleb nii juhi prioriteetidest kui ka haldussuutlikkusest.

Teie esitatud etteheidete valguses tuleb kindlasti üle vaadata ka Kultuuriameti suhtlemine allasutustega, mida me kindlasti teeme. Kahju, et info sellisest ületamatutest suhtlemistakistustest jõudis minuni alles äsja, mitte siis, kui need probleemid teie jaoks ilmnesid.

Asutuse juhtimine lisaks võimalustele tähendab alati vastutust. Paistab, et meie teed viisid lahku eelkõige sel põhjusel, et teie muuseumi direktorina ning linnavalitsus mõistsid asutuse juhtimise vastutust erinevalt. Ma loodan, et saame siinkohal avalikule kirjavahetusele joone alla tõmmata. Finantsdistsipliini rikkumised sunnivad meid tegema Linnamuuseumis põhjalikuma kontrolli. Linna sisekontroll vaatab täiendavalt üle muusemi viimase kahe aasta hangete ning majandustegevusega seonduva dokumentatsiooni ja teeb selle põhjal järeldused ning ettepanekud, mida on seejärel võimalus juba laiema avalikkusega jagada.

Lugupidamisega

Abilinnapea Vadim Belobrovtsev

Tallinna Linnamuuseumi kommentaarid:

Lp Vadim Belobrovtsev

Peame siinkohal esitama Tallinna Linnamuuseumi kommentaarid Teie vastusele Triin Siinerile, kuna vastuses esinevad muuseumi kohta samad eksitavad väited, mis juba varasemas pöördumises muuseumi poole ning etteheidetes direktorile. Oleme selle selgituse võlgu avalikkusele.

Loodame väga, et neljapäeval toimuv linnajuhtide ja muuseumitöötajate kohtumine annab võimaluse jõuda kõigil õigete andmeteni asjakohases kontekstis.

Mis puudutab etteheidet Triin Siineri avaliku kirja vastuste valikulisusse, siis ei pea ka muuseum võimalikuks isikuandmetega seotud töötülisid lahendada avalikkuse ees. Muuseumi töötajaile on nende probleemide sisu teada. Just selliste küsimuste lahendamiseks algatas Triin Siiner muuseumis arenguprogrammi, et probleeme lahendada ja ennetada. Muuseumitöö on oma loomult kollektiivne ja tulemuseni on võimalik jõuda ainult kõikide osaliste üksteisemõistmisel. Me töötame selle nimel ja selle teemaga praegu iga päev!

Samuti ei pea me mõistlikuks siinkohal esitada kõikide väidete kummutamiseks täismahus loetelusid Kultuuriameti käskkirjadest ja kinnitustest ning kinnitamata jätmistest – teades, et nende andmete mõistmiseks on vaja rohket taustainfot. Muuseum on tegutsenud heas usus, et võib usaldada Kultuuriametis kinnitatud tegevusplaane. Praegu esitatakse süüdistusi ka punktides, mis on saanud kinnituse Kultuuriametilt ja kontrolli teostab sama inimene, kes on ise need punktid kinnitanud ja pidanud meid selles nõustama!

Nende väidete hindamisega peavadki tegelema spetsialistid, kelle kaasamist me muuseumis oleme pikalt taotlenud!

Küll saame lihtsate numbritega tõestada, et muuseumi külastatavus EI OLE LANGENUD, vaid vastupidi TÕUSNUD. Selleks on vaja lihtsalt arvesse võtta, et kuni Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi moodustamiseni osteti Kiek in de Kökis, Neitsitornis, Raidkivimuuseumis ja bastionikäikudes eraldi pilet. Statistika luges kõik need eraldi muuseumikülastusteks ka siis, kui inimene läbis need kõik korraga. Alates möödunud aasta kevadest, kui sai võimalikuks ühe piletiga kogu kompleksi külastada, on kirja läinudki üks külastus. Muutust arvestades pidasime ausamaks ja õigeks jätta meie varasema loogika põhine külastajanumbri tõus tänavu esile toomata ja minna juba üle arvestusele, mis võimaldaks adekvaatset võrdlust 2020. aastaga ja edaspidi.
Aga olgu siinkohal ära toodud: varasema arvutuspõhimõtte järgi on Tallinna Linnamuuseumi külastusnumbrid tõusnud: 2018. aastal 251 456 külastajalt 2019. aastal 265 990 külastajani, kasv 14 534 külastajat. Hoolimata sellest, et üks filiaal oli läbi aasta remondiks suletud!

Kalamaja muuseumi kohta väidate, et „Kui linnavalitsuse jaoks ootamatult Linnamuuseumi ühe filiaali kinni panite ja asusite sellest uue kontseptsiooniga muuseumi kujundama, siis kasutasite ümberehituseks teise muuseumihoone katuse remondiks mõeldud eelarvet ja majanduskuludeks mõeldud raha“

Kinnitame, et Kalamaja muuseumi REMONDIKS sulgemine oli Kultuuriametile teada. Muuseumi ja kogusid ei olnud enam võimalik pidada kanalisatsiooniavariidega hoones ja fassaadiremondi ajal osutus möödapääsmatuks ka ekspositsiooni ja kogude evakueerimine täies ulatuses. Maja remondiks kasutati Kultuuriameti nõusolekul eelarves olevat Linnamuuseumi Vene 17 hoone katuse remondiks mõeldud raha, kuna Linnamuuseumi katuse remont lükkus edasi.

Kotzebue tänava hoonet EI EHITATUD ÜMBER, vaid remonditi hädavajalikkuse ja otstarbekuse kohaselt muuseumifunktsioonile vastavamaks, ekspositsiooni temaatikast sõltumatult. Et kogu laste- ja Kalamaja-teemaga tegelenud töötajaskond nõustus vajadusega arendada muuseumit laiema kandepinnaga kogukonnamuuseumiks, on juba teine teema, mis arvestab iseenesestmõistetavalt ka kõrval töötava kooli olemasolu. Just sellistes aruteludes osalemist oleme oodanud ka Kultuuriametilt.

Küsimus, kas lisaks Kalamajale saavad kogukonnamuuseumi ka teised Tallinna asumid ja mille alusel neid valikuid tehakse, on samuti küsimus eelkõige Kultuuriametile ja muidugi ka Tallinna linnaosadele. Linnamuuseumil puudub selliseks laiendustegevuseks nii iseseisev õigus kui ka igasugune ressurss. See ei tähenda, et meil poleks selle kohta oma ideid ja arvamusi. Neid oleme alati valmis koostööhuvilistega jagama!

Lisaks veel detailsemad täpsustused, mis aitavad paremini mõista, miks me asusime otsustavalt seisukohale, et Teil kasutada olnud andmed ei ole olnud õiged ega tõlgendused põhjendatud.

Personalijuht Elen Tisleri tööjõu liikuvusest:

„Kuna numbrid on kontekstist välja kistud ja neid ei ole analüüsitud, siis olgu öeldud, et tänase päeva seisuga töötab Tallinna Linnamuuseumis 58 töötajat, kes on töötanud siin enne Triin Siineri ametiaega. Triinu ametiajal on tööle tulnud ja jäänud tänase seisuga 33 uut töötajat. Triin on suutnud muuseumisse tagasi tuua professionaalsed, pühendunud muuseumitöötajad, kes on uskunud linnamuuseumisse ja tema arengusse. Ma siiralt tahan loota, et homsele kohtumisele ei järgne nende lahkumisavaldusi.

Ühel juhil peaks olema õigus oma meeskonda komplekteerida, mitte lasta neid komplekteerida kõrgemalt poolt nagu tehti 2017. a vanemteaduri ja 2019. a ürituste projektijuhi ametikohti luues.

Excelis toodud andmed koos selgitustega esitasin linna personalidirektorile 17.12.2019.

Peab paika, et kahe aasta jooksul lahkus töölt 75 töötajat, kellest 29 oli tähtajalise töösuhtega.

Ülejäänud 46 lahkunust 14 on seotud Neitsitorni ja Miiamilla kohvikute klienditeenindajate liikumisega: tööjõu voolavus on suur terves teenindusvaldkonnas ja peamiseks lahkumise põhjuseks oli muuseumi töötasu, mis pole konkurentsivõimeline.

Ülejäänud 32 lahkunud töötajast koondati kahe aasta jooksul 8. Neist 5 seoses Kiek in de Köki ümberkorraldusega (giidide ja giid-järelevaatajate ametikohtade ümberkorraldamine külastusjuhtideks, mis võimaldas anda töötajatele mitmekesisemaid tööülesandeid).

4 töötajat, kõik 0,5 koormusega, siirdus pensionile.

Seega 24 töösuhet lõpetati kahe aasta jooksul töötaja soovil, 2018 – 13, 2019 – 11. Vabatahtlik voolavus on ennekõike seotud majanduses toimuvaga: palgad on hoogsalt tõusnud, samas on muuseumis olnud tõus aeglane ja marginaalne, ja kindlasti muuseumi tormilise arengufaasiga.

Tööjõu voolavus (%) = omal soovil lahkunud töötajate arv aastas

–––––––––––––––––––––––––––––––––– x 100

keskmine töötajate arv aastas

Vabatahtlik voolavus 2018 13,82%

Vabatahtlik voolavus 2019 11,7 %.

Alla 10% tööjõu voolavust peetakse madalaks ja üle 30% kõrgeks.

Vastuseks etteheitele, et „mitme Linnamuuseumi töötajaga on sõlmitud leping, mis on ettenähtust väiksema palgaga. Ühe lepingu töötasu jääb alla isegi töötasu alammäärale, mis on lubamatu.“

Kõigil TLM töötajatel on määratud palgamäär vastavalt TKA juhataja poolt kooskõlastatud palgamäärale, seda muuseumil ületada pole lubatud.

Seletuskirjas 01. veebruari 2018. a struktuuri juurde kirjutame TKA-le klienditeenindajate palgatõusu taotledes järgmist:

Kõikide üksuste klienditeenindajate töötasusid on tõstetud seoses tööjõuturul valitsevate palgatrendidega, samuti oleme arvesse võtnud siseauditiga linnamuuseumile tehtud ettepanekut, panna klienditeenindajad materiaalselt vastutama. Selle ettepaneku täitmiseks ja varalise vastutuse kokkuleppe sõlmimise eelduseks oleme arvestanud klienditeenindajatele palgale lisaks 50.-, mis oleks tasu materiaalse vastutuse eest.

Tol korral lasigi TKA tõsta klienditeenindajate tasu täistööajaga töötamise korral nimetatud 50.- võrra.

Ühesõnaga pidi TKA olema aru saada, et materiaalse vastutuse hüvitis on palgamäära sees ja konkreetsete ametikohtadega seotud, mitte eraldiseisev tasuliik. Kordagi ei andnud TKA meile teada vastupidisest, praegu muuseumile etteheidetavast süüdistusest nagu maksaksime töötajatele vähem palka.

Dokumendihaldur Anu Lõhkivi nõuetele vastavast dokumendiregistrist:

„Kirjast leiame ka väite: „Asjaolu, et kahe aasta jooksul Linnamuuseumi juhtides ei ole te suutnud luua avaliku teabe seaduse nõutele vastavat dokumendiregistrit, kõneleb nii juhi prioriteetidest kui ka haldussuutlikkusest.“

Selle väitega ei saa nõustuda, kuna:

1) Tallinna Linnamuuseum võttis aastal 2014 kasutusele dokumendihaldussüsteemi (DHS) Amphora, mis on loodud, arvestades Eesti Vabariigi seaduseid ning on kasutusel Eesti kohalikes omavalitsustes. Amphora juurutamine Tallinna Linnamuuseumis on kehtestatud 06.02.2014 käskkirjaga 1-1.2/3 „Dokumentide loetelu kehtestamine ja dokumendihaldussüsteemi Amphora juurutamine“.

DHSi valikul lähtuti asjaolust, et linna dokumendihalduses puudus ressurss halatavaid asutusi liita ühtsesse dokumendihaldussüsteemi Postipoiss ning DHS Amphora valiti, sest sel hetkel oli teadmine, et DHS Postipoissi edasi ei arendata. Juurutamine venis, sest tegemist oli uudse lähenemisega dokumendihaldusele ning juurutamisega tegeleval töötajal puudus dokumendihaldussüsteemi juurutamise kogemus. Tänaseks on olukord paranenud, Amphora on seadistatud vastavalt meie vajadustele ja Amphras on 50 aktiivset põhikasutajat (töötajad, kes tegelevad sisutööga ja haldavad erinevaid dokumente, sh tootekaarte, lepinguid) ja dokumendid on vajaduspõhiselt saadetud täitmiseks/kasutamiseks (peamiselt käskkirjad) töötajatele.

Tallinna Linnamuuseum kasutab oma dokumentide haldamiseks DHS Amphorat, mis vastab AvTSi § 11 lg 1 ja sätestab: „Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik“, seega on meil vajalikud dokumendid registreeritud ja oma töötajatele vastavalt vajaduspõhisusele dokumentidele juurdepääs tagatud.

2) Me tegeleme DHSi avalikustamiseks ettevalmistavate seadistuste tegemisega, et tagada DHSis registreeritud ja asutuse dokumendihaldussüsteemis sisalduvatele elektroonilistele dokumentidele, millele ei ole juurdepääsupiirangut kehtestatud. Samas peame tagama, et juurdepääsupiiranguga dokumentide kaitse. Eesmärgiks on olnud ja on I pa, tagada AvTS § 12 lg 4´ täitmine

3) Tallinna Linnamuuseumi hallatavas DHSis Amphora on ka toimiv digiarhiiv.

Pöörame tähelepanu, et AvTS § 12 lg 4´ (st tagada juurdepääs dokumentidele, millel pole juurdepääsupiirangut) pole täidetud ka teiste Tallinna Kultuuriameti hallatavate asutuste poolt:

Tallinna Filharmoonia: https://www.filharmoonia.ee/meist/avalik-teave

Tallinna Keskraamatukogu https://keskraamatukogu.ee/eeskirjad/

Tallinna Kirjanduskeskus https://kirjanduskeskus.ee/kirjanduskeskus/

Tallinna Linnateater https://www.linnateater.ee/teater;

Tallinna Rahvaülikool https://kultuur.ee/

Vene kultuurikeskus https://venekeskus.ee/et/vene-kultuurikeskuse-2020-hankeplaan/;