Autor: Auli Tohv

Siit jätkub muuseumi lugudes rubriik, kus sõna saab kolleeg ja ilusa eesti keele väärtustaja, Tallinna linnaelumuuseumi külastusjuht Auli Rõõmus Tohv.

11. LUGU: Viiding linnakodaniku lauas

Otsisin parajasti Viivi Luige luuletust „Palume lauda” näituse kuraatori lahkumiskaardile, kui mind „eksitas” külastaja, kel oli ekspositsioon juba läbitud ja kes tuli ütlema, et ühel fotol on teiste seas tema toonane naabripoiss Juhan Viiding.

Mulle meenus Viidingu luuletus, mille juures skeem, kuidas lapsed laua taga paiknesid õpetajal külas käies. Tulevasel luuletajal on meie näitusel jooksvas pildireas sünge nägu peas – nii, nagu see võis olla ka õpetaja juures.

Eesti perepeod ei ole olnud ainult toredad. On ette tulnud arveteklaarimisi ja pingeid maandatud just mitte kõige kenamal moel. Aga me oleme istunud koos, õlg õla kõrval – lauldes või laulmata – üks perekond, üks kogukond, kes hoiab ühte.

Ehk on Juhanilgi sellest tuge – kas või tagantjärele.

Laua taga istuvad vasakult lasteaiakaaslased Andrus, Eike ja Ingrid, mängukaaslane ühisest Tatari tn hoovist Anne, esimene sõber esimesest klassist Irja, keskel sünnipäevalaps Mare, lasteaiakaaslased Heli, „väike“ Andrus, Anne vend Tarmo ja kahe viimase vahel tähtsalt „tittede“ keskel meie Pärnu mnt 23-4 ühiskorteri juba 15-aastane naabripoiss Juss (Juhan Viiding).”

Foto: Mare Zaneva erakogu.

Mare Zaneva lausub laua ümber istuvatest nõnda: “Mare 7. sünnipäev 19. septembril 1963.