Autorid: Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu

10. septembril 2021 oli meil hea meel tervitada teid kauaoodatud konverentsil Taani-Eesti suhetest keskajal. See konverents pidi algselt toimuma 2020. aasta septembris, kuid Covid-19-ga seotud asjaolude tõttu tuli see edasi lükata. Nüüd lõpuks kohtusime Tallinnas, kus kolme päeva jooksul said ajaloolased ja arheoloogid kohtuda ja esitleda oma uurimistöid selles valdkonnas – samal ajal kui meie, Mihkel ja Stefan, saime avalikustada osa sellest, millega me oma uurimisprojekti käigus tegelesime.

Alustasime reede pärastlõunal spetsiaalse ekskursiooniga Taani osalejatele Niguliste muuseumisse, Pühavaimu kirikusse ja Tallinna Linnamuuseumisse, kus neile näidati hõbeesemeid, kirikukunsti ja keskaegseid tekstiile, mis kõik andsid tunnistust Eesti ja Taani pikaajalistest ja intensiivsetest suhetest. Ekskursioonil juhatas meid asjatundlikult Kerttu Palginõmm, kes jagas teavet keskaegse materiaalse kultuuri mitmekesiste näidete kohta.

Järgmisel hommikul kogunesime kell 9 konverentsipaigas Neitsitornis – mis on osa Tallinna keskaegsest linnamüürist –, et alustada oma esimest sessiooni Taani-Eesti suhetest keskajal. Tema Ekstsellents, Taani suursaadik Eestis, Kristina Miskowiak Beckvard, avas konverentsi lühikese kõnega. Tema sõnul – ja me saame temaga ainult nõustuda – on Taani ja Eesti ühine keskaegne ajalugu suuresti mähitud aegade uttu, selle ähmased kontuurid on vaid põgusalt aimatavad. Ta lootis, et see konverents võimaldab meil udust läbi murda, et saada selgem pilt meie ühisest minevikust. Ja see soov osutus üsna prohvetlikuks – kuigi ka Tallinn ise oli sel laupäeva varahommikul udusse mattunud, siis konverentsi edenedes udu hajus ja päike tuli välja.

Pärast Toomas Abiline’i sissejuhatavaid märkusi Tallinna Linnamuuseumi nimel kuulasime juhtivate teadlaste ettekandeid sellistel teemadel nagu Põhjala ristisõjad, Tallinn Taani ajal, Eesti kiriku areng keskajal ja Taaniaegset Eestit puudutavad poliitilised arengud, mida katkestasid vaid rikkalikud ja kosutavad kohvipausid ning lõunasöök. Pärast iga sessiooni oli isegi aega sõbralikuks aruteluks publikuga, mis andis esinejatele kohati uusi ideid või vihjeid oma uurimistöö jätkamiseks. Kokkuvõttes oli publik täis huvi ja võis tunda, et kõik olid taas rõõmsad, et said jagada oma ühist kirge ajaloo vastu pärast seda, kui pandeemia oli selliseid sündmusi takistanud.

Õhtul oli Tallinna Linnamuuseum korraldanud õhtusöögi kohalikus restoranis, kus meid tervitati suurepärase toidu, maitsvate magustoitude ning hea veini-, õlle- ja kohvivalikuga. Siin pidasid konverentsil osalejad roogade vahel elavat vestlust ja meile tundus, et kõigil oli tore. Kuid me ei saanud igavesti jätkata, sest pidime järgmisel hommikul konverentsi teiseks päevaks vara ärkama.

Seega kogunesime pühapäeval kell 9 taas konverentsipaika ja sättisime end sisse konverentsi kaheks viimaseks sessiooniks. Need keskendusid Taani osalemisele Eestis pärast 1346. aastat, st pärast seda, kui Taani kuningas müüs Põhja-Eesti Saksa Ordule, ning Taani osaluse eri aspektidele Eesti minevikus. Pärast järjekordset lõunapausi pidas Tartu Ülikooli professor Anti Selart oma sisuka lõppsõna konverentsi kohta, mille ta leidis käimasoleva uurimistöö teemal olevat väga esindusliku. Ta kahetses vaid seda, et 15. sajandi kajastamine ettekannetest puudus, kuna sellest perioodist on veel väga palju huvitavat avastada.

Kokkuvõttes olime konverentsi kulgemisega väga rahul. Kõik sujus ladusalt nagu kellavärk ja meil ei olnud isegi ühtegi arvutiprobleemi. See peab olema esimene kord teaduskonverentsi puhul. See kõik sai toimuda suuresti tänu suurepärasele toetusele, mida Mihkel ja Stefan said konverentsi korraldamisel Pia Ehasalult ja Tallinna Linnamuuseumi töötajatelt. Suur tänu tuleb öelda ka nii konverentsil osalejatele kui publikule, kes esitasid huvitavaid ettekandeid ja arutelude käigus palju küsimusi.

Siiski on lõpus ka väike kibe noot, sest meie ühine kaheaastane uurimisprojekt, nagu kõik head asjad, on lõpule jõudmas. Nüüd jääb üle vaid uurimistulemuste ettevalmistamine avaldamiseks. Seega, kuigi see jääb esialgu meie uurimisprojekti viimaseks blogipostituseks, saate Taani ja Eesti põneva ühise ajaloo kohta palju rohkem lugeda, kui antoloogia järgmisel aastal ilmub.

Tallinna Linnamuuseum salvestas kõik ettekanded ja arutelud.
Kogu konverentsi saab vaadata Youtube kanalil:

Tallinna Linnamuuseumilt: Lisame siinkohal lingi kirjastuse Studies from The Museum of National History at Frederiksborg väljaandele, kus uurimistulemused ka ilmusid.

https://frederiksborg.dk/en/produkt/danish-estonian-relations-in-the-middle-ages-2/