Autor: Toomas Abiline, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi juhataja

Lahkunud on arhitektuuriajaloolane ja Tallinna Linnamuuseumi kauaaegne teadusdirektor Sulev Mäeväli (28.02.1936 – 21.05.2021)

Toome siinkohal uuesti ära ajaveebipostituse, mille avaldasime esimest korda 28. veebruaril 2021 sel puhul, kui Sulev Mäeväli sai 85 aastaseks.

Sulev Mäeväli (perekonnanimi kuni 20. juuli 1938 Eintrei) sündis 28. veebruaril 1936 Kasispeal, tollases Kõnnu vallas Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid tal Loksal, Tallinnas ning Hiiumaal Kärdlas. Nooruses pidas Sulev limonaadimeistri ja möldri ametit, tegi metsatööd ning käis ka lööktööl Balti soojuselektrijaama ehitusel Narvas.  

Juba kooliajal Kärdlas hakkas Sulevit huvitama kunstiajalugu, ning Voldemar Vaga „Üldine kunstiajalugu“ ja „Eesti kunst“ said tal poisipõlves läbi loetud. Elutee viiski Sulevi Tartu Riiklikku Ülikooli ajalugu õppima, kus ta spetsialiseerus 1967–1969 kunstiajaloole ning temast sai professor Voldemar Vaga üks viimaseid õpilasi. 1970. aastal asus Sulev tööle Tallinna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitse Inspektsiooni, Rasmus Kangropooli käe alla. Aastatel 1991–2018 töötas Sulev Mäeväli Tallinna Linnamuuseumis teadusdirektori ja peaspetsialistina.

Laialdaste teadmistega arhitektuuriloolasena oli Sulev hinnatud giid ning giidide koolitaja. Sulevi koostatud on siiani hästi kasutatav käsiraamat „Ajaloo- ja ehitusmälestisi Tallinnas“ (Tallinn: Perioodika, 1981) millest on ilmunud kordustrükid ning mis on tõlgitud vene, inglise, saksa ja soome keelde.

Sulevi lemmikobjektideks Tallinnas olid iidne Toomkirik ehk Püha Neitsi Maarja peakirik, samuti Tallinna Issanda Muutmise peakirik ning selle eelkäijana Tallinna Püha Miikaeli nunnaklooster.
Sulev Mäevälja 1997. aastal kaitstud magistritöö teema oli „Tsistertslaste ordu Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostri sulushoone muutuvas ajas“, samuti pärineb temalt trükis „Mihkli kloostri kujunemine Tallinna I Keskkooli hooneks“ (Tallinn: Eesti Raamat, 1981).

Sulev kureeris aastaid Tallinna Toomkiriku hinnaliste vappepitaafide 1993. aastal alanud konserveerimistöid, mida rahastasid Eestimaa Rüütelkond Saksamaal ja Tallinna linn. Sulev oli baltisaksa kultuuripärandi uurija ja tutvustaja, Baltisaksa Kultuuri Seltsi esimees ja juhatuse liige. Tehtud töö eest autasustati teda 2005. aastal Saksamaa teeneteristiga.

Vappepitaafide konserveerimistöö kokkuvõttena ilmus mahukas album „Tallinna toomkiriku epitaafid“, autoriteks Sulev Mäeväli ja Ene Tromp (Tallinn : Tallinna Toomkiriku epitaafe konserveerinud töökoda : Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, 2008, 2. trükk 2013).

Sulevi elus mängisid tähtsat rolli ka kirik ja koorilaul. Aastast 1957 laulis ta Kärdla kiriku kooris ning pärast Tallinna elama asumist siinse Toomkiriku kooris. Aastatel 1985–2008 oli Sulev seto leelokoor Sõsarõ kunstiliseks juhiks. 1980. aastate algusest oli ta Tallinna roomakatoliku kiriku Peeter-Pauli koguduse liige.

Sulev oli alati tegus härrasmees, väärikas ja autoriteetse sõnaga eeskuju. Tema elu kaunistas ka paljukordse vanaisa roll – Sulevil oli neli last ja 13 lapselast.

Sulevit mälestavad endised kolleegid Tallinna Linnamuuseumist.

Kuula Sulev Mäevälja meenutusi Pereraadio saates 25.09.2020:  https://onedrive.live.com/?authkey=%21AOBLodpY9WM5QE0&cid=B9816F29F657ADDC&id=B9816F29F657ADDC%21782&parId=B9816F29F657ADDC%21154&o=OneUp