Autor: Peeter Talvar, ajaloolane ja TLM Kiek in de Kök`i kindlustustemuuseumi külastusjuht
Alates 4. maist on Kadriorus Miiamilla lastemuuseumis kõigile huvilistele nähtav Arvo Iho fotonäitus “Muutuv vana Kadriorg”. Lisaks näitusele toimuvad Kadriorus ka põnevad teemaringkäigud, mis tutvustavad erinevate nurkade alt Kadrioru kirevat ajalugu ja hooneid. Alljärgnevalt saab ülevaate sellest, millest tuleb juttu teemaringkäigul “Suvituspiirkonnast elurajooniks”.
Kadrioru kant on aastasadade vältel tallinlaste pilke ja meeli köitnud. Juba 17. sajandi keskpaigas asutati siia esimene suvemõis. Uus suvemõisate ala pälvis hüüdnime Fonnental, kuna ligi pool territooriumi kuulus raehärra Heinrich Fonnele.
Järgnes Kadrioru lossi- ja pargiansambli rajamine Peeter I käsul. Kuigi tsaari surma tõttu ei jõutud kõike kavandatut ellu viia, on praegu siiski tegemist Põhjamaade ühe uhkema barokse lossi- ja pargiansambliga. Hiljem korrastati nii loss kui ka park enne iga järjekordse tsaari külaskäiku, ent kõrgete külaliste lahkudes jäeti loss taas unarusse.
Kadrioru kõrgaeg saabus, kui 19. sajandil avastati paiga võimalused suvituskohana. Park avati üldsusele ja peagi hakati siia rajama ka uusi eluhooneid. Kadriorust kujunes armastatud suvituspiirkond jõukamale rahvale. Siinset merekümblust ja päikesevanne hindasid nii kohalikud aadlikud, kodanikkond kui ka Peterburi koorekiht.
20. sajandi alguse industraliseerimine ja elanikkonna kiire kasv tõi Kadriorgu suured üürimajad. 1920. aastate keskel hakkas vana puithoonestus kohati andma teed moodsatele villadele ja funktsioanalistlikele kortermajadele.
Ulatuslikud ümberkorraldused toimusid Kadriorus 1930. aastate teisel poolel seoses presidendi kantselei hoone rajamisega. Uued spordirajatised ja lastepark avasid Kadriorgu veelgi linnarahvale.
Meie rännaku esimene huvipunkt ongi just presidendi kantselei. Räägime nii hoonest kui ka selles töötanud presidentidest, (kindlasti Konstantin Pätsist ja Lennart Merist ). Kõneleme muidugi ka lähedal asuvast Peeter I majast. Seejärel liigume läbi pargi ja tervitame Tartu rahu arhitekti Jaan Poskat. Vaatame lähemalt nn. lossialevi vanemaid maju, endisel Liiva, praegusel Jaan Poska tänaval. Käime ära Poska kodumaja juures. Veidi tagasi minnes pöörame sisse Vesivärava tänavasse. Kõneleme sellest, miks on tänaval säärane nimi. Imetleme üht kõige rikkalikuma puitpitsiga maja Fr. R. Fahelmanni tänavas ja püüame mõistatada, mida küll tähendab imelik poesilt Fahelmanni ja J. Köleri tänava nurgal. Siis pöörame ühele Kadrioru vanimale tänavale, juba 18. sajandi keskelt pärinevale, praegusele L. Koidula tänavale. Imetleme I maailmasõja eelset juugenstiilis puitarhitektuuri, aga ka 1930. aastate traditsionalismi. Koidula tänavalt pöörame jällegi vasakule Poska tänavale. Kui ehitustellingud meie retke ajaks eemaldatud on, siis näeme kõige rikkalikuma puitpitsiga maja Tallinnas. Hindame, kuidas sobitub 21. sajandi alguse arhitektuur siinsesse keskkonda. Lõpetame oma ringkäigu Narva mnt. 80, Georg Witte supelsalongi kunagise vannimaja juures. Imetleme seda hääbuvat ilu ja jääme lootma hoonele paremat tulevikku.
Kasutatud kirjandus: Nerman, R., Jagodin, K. 2011. Jalutaja teejuht. Kadriorg.
Lisainfot Kadrioru teemaringkäikude kohta leiab SIIT.
