Kümme aastat tagasi, 25. märtsil 2010 avati avalikkusele muuseum Kiek in de Kök ja bastionikäigud, millest sai, nagu loodetud, Tallinna tähtis turismimagnet.
Autor: ajaloolane, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi giid-metoodik Tõnu Pedaru. Fotod: Jaan Künnap, Maarja Varkki, Meeli Küttim, Tallinna Linnamuuseum
Kümne aasta eest rekonstrueeriti põhjalikult linna võimsaim ja kõrgeim (50 m) kaitsetorn Kiek in de Kök ning ekspositsiooniga varustati toona tõeliseks tõmbenumbriks kujunenud bastionikäigud. Ekspositsioon läks kokku maksma 28,4 miljonit krooni (ligi 1,8 miljonit €). Rahastajateks olid Euroopa Regionaalarengu Fond ja Tallinna linn: kogusummast oli EASi toetus 21 miljonit krooni ja Tallinna linna finantseering 7,4 miljonit krooni.
Tänaseks päevaks on Kiek in de Kökki ja bastionikäike külastanud sajad tuhanded inimesed meilt ja mujalt maailmast.
Loe lisaks: Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi külastusjuht ja arheoloog Peeter Talvar meenutab ehitusaegset suurimat avastust
Nagu öeldud, pälvisid kõige suuremat publikuhuvi just kaua avalikkuse jaoks suletuna seisnud ja seetõttu salapärased bastionide maa-alused käigud ning nende uus ekspositsioon. 17. sajandi lõpul rajatud Harjumäe ja Lindamäe alused kasematt-käigud olid sajandeid tavakodanikele suletud: tegemist oli sõjalise objektiga ning lihtinimesel sinna asja ei olnud.
Tallinna bastionid kaotasid oma sõjalise tähenduse pärast Krimmi sõda ning anti 1857. aastal linnavõimudel üle. Madalaimas osas vee alla jäänud käigud kaotasid funktsiooni ning nende sissepääsud müüriti kinni. 1936. aastal omandasid käigud taas sõjalise tähenduse, kui sinna hakati rajama õhukaitsevarjendeid ning 1944. aasta 9.-10. märtsi pommitamise ajal varjus seal üle tuhande tallinlase.
Bastionikäike asuti linna poolt tänuväärselt korrastama 2005. aastal ning need avati huvilistele 2007. Giidiga ekskursioonid toimusid esialgu tühjades tunnelites ning ekspositsioon valmis märtsis 2010. Avatud väljapanek muutis bastionikäikude külastuse elamuslikuks: giidiga ekskursioon viis külastajad alla üle sajandi suletuna seisnud trepikäigust ning maa all kulges rännak läbi ajaloo. See viis kohtuma ka bastionide rajaja Eric Dahlbergiga, käike asustanud kodutute ja punkaritega, viibiti sõjaaegses varjendis ning saadi osa märtsipommitamise õudustest. Kuulati lugu käikudesse vangistatud ja hiljem pühakuks kuulutatud Arseni Maciejewiczist ning paljust muust põnevast. Lindamäe suunas kulgevas nn kurtiinkäigus liikus “ajarong”, milles sai tutvuda Tallinna tulevikuvisiooniga aastaks 2219. Rongi hakkas rahvas kutsuma Tallinna esimeseks metrooks ning seda ta ju oligi – Tallinna esimene maa-alune rong, kuigi teekonnal pikkust ainult 80 m. Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi juhataja Toomas Abiline meenutab, et esimestel avamise järgsetel kuudel oli peaagu võimatu käikudesse pääseda, kõik ekskursioonid olid ammu ette broneeritud.
Bastionikäigud ei ole oma võlu kotanud siiani ning ka esimene ekspositsioon on suuresti ajaproovile vastu pannud. Toimunud on ka suuri arendusi. Ingeri bastioni käikude idapoolne osa oli veel 2006. aastal üleni vee all, nii et uurimiseks oli tarvis akvalangisti varustust. Liigvee probleem lahenes Vabaduse väljaku rekonstrueerimise ajal 2009. aastal, kui mõneti ootamatult voolas kogu vesi bastioni kasemattidest väljakualusesesse rajamisel oleva maa-aluse parkla ehitussüvendisse. 2016. aastaks oli käikude seisukord juba nii hea, et seal avati Tallinna raidkivikunsti ajalugu esitlev ekspositsioon.
Suuremad muutused leidsid muuseumikompleksis aset 2019. aastal.
Kõigepealt ühendati Kiek in de Kök ja bastionikäigud ning naabruses asuvad keskaegsed kaitsetornid – Neitsitorn, Tallitorn ja Lühikese jala väravatorn ühtseks tervikuks, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumiks. Nüüd on külastajal võimalik liikuda läbi nelja keskaegse torni, nautides müürikäigult ning Kiek in de Kökist lummavaid linnavaateid, laskuda alla uusaegsetesse bastionikäikudesse ning väljuda muuseumist Vabaduse väljakul. Kogu rännaku pikkus kokku on üle 800 meetri ning tegemist on ainulaadse võimalusega jalutada läbi fortifikatsioonikunsti ajaloo erinevate etappide. Alates möödunud aastast on bastionikäikude külastajal võimalik kasutada teejuhina ka audiogiidi ning läbida rännak omal käel.
Toomas Abilise sõnul on muuseumirahval plaane, kuidas tervikkompleksi veelgi atraktiivsemaks muuta. 2020. aastal on kavas avada Neitsitorni püsiekspositsioon, mis käsitleb ülejäänud ekspositsiooniga võrreldes veidi rahumeelsemat teemat, 20. sajandi esimesel poolel torni ateljeena kasutanud kunstnike tegevust. Samuti on kavas bastionikäikude Lindamäe poolses osas 1980. aastate lõpu punkkultuuri käsitlev väljapanek. Kiek in de Köki kindlustustemuuseum ootab külastajaid tagasi oma treppidele ja käikudesse kohe, kui eriolukorra lõppemine selleks võimaluse annab!
Bastionikäikude muuseumi ehitustööde lugu saab lähemalt lugeda SIIT
