Carlsbergi stipendiaadid 4: Kuidas Taanile kuulunud Eesti ala keskajal kutsuti?

Autorid: Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung

Kui ajaloolased kirjutavad (või räägivad) Põhja-Eestist Taani võimu all 13. ja 14. sajandil, siis kipuvad nad nende alade kohta kasutama nimetust “Eesti hertsogkond”. Sel moel rõhutavad ajaloolased, et Põhja-Eesti ei kuulunud päriselt Taani kuningriiki, vaid eraldi hertsogkonda, mis kuulus Taani kroonile – see tähendab, et Taani kuningas oli ka Eesti hertsog ja valitses Eestit mitte kuningana, aga hertsogina. Ent Taani kuningas kasutas küll Eesti hertsogi tiitlit, kuid nime “Eesti hertsogiriik” kasutati 13. ja 14. sajandil väga harva. Aga kuidas kutsusid tollased inimesed siis Taani valdusi Eestis?

Enamasti nimetas Taani kuningas oma sealseid alasid lihtsalt Eestiks, ehkki ta valitses ainult osa sellest. Territoriaalsete nimede selline ebamäärane kasutamine oli keskajal üsna tavaline. Taani kuninga ametlik nimetus oli “taanlaste ja slaavlaste kuningas”, mis rõhutas tema valitsemist vähemalt mõne lääneslaavlastega asustatud maa – näiteks Rügeni vürstiriigi üle, kuid see ei tähendanud, et ta olnuks kõigi slaavlaste kuningas. Seega on küsimus, kas Eesti kasutamine sellel ebamäärasel kujul Taani kuninga poolt võis panna Teutooni ordut ning Tartu ja Osilia piiskoppe, kes sel perioodil samuti Eesti alasid valitsesid, end pisut rahutuna tundma. Mistahes põhjusel nimetasid nood Põhja-Eesti lõunanaabrid neid alasid sageli lihtsalt “Taani kuninga valitsetud maadeks”.

Terra Mariana. Medieval Livonia
Keskaegne Liivimaa aastal 1260. Kaart Wikimedia Commons

Taani maad koosnesid kolmest põlisest Eesti piirkonnast – Revala, Harju ja Viru – ning mõnikord ühendati nende väiksemate piirkondade nimi (või nimed) mingil põhjusel Eestiga. Näiteks nagu “Eesti ja Viru” või “Eesti, Harju ja Revala” või “Revala ja Eesti”. Alati pole selge, miks 13. sajandi inimesed neid nimesid nii erinevates kombinatsioonides kasutasid. Miks nad ei loetlenud lihtsalt kõiki neid kolme väiksemat Eesti piirkonda?

Eesti maakonnad 13. sajandil
Eesti põlised piirkonnad 13. sajandil. Kaart Wikimedia Commonsist

Teine selle piirkonna üsna populaarne nimi oli terra Revaliensis, mida on tegelikult üsna keeruline tõlkida. Terra Revaliensis võis tähendada “Tallinna maad”, sest Tallinna kindluses asus Taani asevalitseja. Kuid see võis tähendada ka “Revala maad”. Tõlkeprobleemiks on, et nii Tallinna kui ka Revalat kutsuti 13. sajandil ladina keeles kirjutatud tekstides sama nimega – Revalia. See tähendab, et Tallinna ja Revala vahel pole alati kerge vahet teha. Kuid siin tuleb jällegi meeles pidada, et 13. sajandi taanlaste ja sakslaste jaoks oli Tallinn „Revala linn”, mistõttu võib olla mõttekas tõlkida terra Revaliensist „Revala maaks”.

See nimerohkus annab meile teada, et Põhja-Eestit ei peetud Taani valitsemise ajal hertsogkonnaks, vaid pigem piirkonnaks, mida valitseb Taani kuningas. Kuid kas see tähendab ka, et Taani ja Põhja-Eesti vahelised ühendused olid tugevamad, kui seni ette kujutati? Just seda küsimust tahame oma uurimustes lahti harutada.