Carlsbergi stipendiaadid 1. Carlsbergi Fondi uurimisprojekt – Eesti ja Taani ühine ajalugu

Autorid: Mihkel Mäesalu (UT), Stephan Pajung (Taani ajaloo muuseum Frederiksborgis)

2019. aasta 15. juunil tähistati Taani lipu – Dannebrogi juubelit nii Taanis kui Eestis. Sel päeval andis Taani kuninganna isiklikult meile üle uurimisgrandi “HM Queen Margrethe II Distinguished Research Fellowship”, et uurida Eesti ja Taani ühist ajalugu. Projekt sai alguse 1. oktoobril 2019 ja pärast mõningast allikate lugemist saime peatselt aru, et alustuseks on vaja käia arhiive külastamas.

Mihkel tuli Kopenhaagenisse külla oktoobri lõpus, et vaadata siiamaani publitseerimata allikmaterjale Taani rahvusarhiivis ja Kopenhaageni Kuninglikus raamatukogus. Suur osa Eesti kohta käivast allikmaterjalist on digitaliseeritud ja vaadeldav internetis, aga siiski mitte kõik. Me tellisime selle osa materjalist vaatamiseks. Kätte saadud materjalist tegime oma digikoopiad fotode ja skaneeringutena.  Üldjuhul olid allikad heas seisukorras, aga mõnikord saime enda kätte materjalid, mis nägid välja nii või veel hullemaltki.

Näide peaaegu loetamatust allikast, mille leidsime Taani rahvusarhiivist

Ajaloolased on harjunud sadade aastate vanuste käsitsi kirjutatud ladina ja saksa tekstide dešifreerimisega, aga veekahjustustega, pleekinud ning aukudega tekstid teevad selle töö hoopis keerulisemaks. Ülalpool näha olev käsikiri ei ole isegi kõige hullem näide.

Aga meil oli ka häid ja meeldivaid üllatusi, nende seas Eestimaa rüütelkonna privileegide kollektsioon aastast 1712. See sisaldas ka privileege, mis pärinesid lausa 13. sajandist. Tuleb välja, et see pandi kokku, näitamaks Eesti viimasele vallutajale, tsaar Peeter esimesele, millised olid kohaliku aadli senised privileegid ja et need olid olnud paigas juba ammusest ajast. Mälestus Taani ajast oli Eestis ikka veel õhus, kaua pärast selle lõppu. Lisaks leidsime ka võimaliku tõendi Saksa ordu maaomandile Taanis. Seda fakti ei ole kunagi varem dokumenteeritud!

2019. aasta detsembri alguses tuli Stefan Eestisse vastukülaskäigule ja Mihkel võttis ta vastu. Mihkel andis talle ülevaate Rahvusraamatukogust Tallinnas, aga ka Akadeemilisest raamatukogust ja Rahvusarhiivist Tartus. Viimases leidis ta publitseerimata allikmaterjale kirikute suhetest Taani ja Eesti vahel keskajal ja mitmete Taani aadlike kirju Revali linnavalitsusele.

Tallinna Linnaarhiivi töötajad olid väga abivalmid ning aitasid materjale otsida. Selle tulemusena leidsime teiste dokumentide hulgas ka Taani kuningate Christoffer III (alumisel pildil) ja Christian I seni teadmata ja seni publitseerimata kirjad Revali linna raadile.

Taani kuningas Christoffer III kiri Revali raadile 1440. aastal

See tihe koostöö Taani ja Eesti teadurite vahel on toonud kaasa ka mõned väga huvitavad vestlused ja leiud – nende seas ka Taani printi Otto saatus, kes hakkas Saksa ordu liikmeks 1340. aastal. Pärast seda temast aga enam teateid ei ole – kuni praeguseni! Et selles kütkestavast loost rohkem teada saada, pead hakkama selle blogi jälgijaks, sest eelmainitud lugu jääb järgmisesse postitusse.

Ingliskeelse postituse leiad menüüribalt valikust In English ja siit