Autor: Miiamilla lastemuuseumi külastusjuht Mari Tammar

15. veebruaril kuulutas Lastemuuseum Miiamilla välja fotokonkursi “Erilised sõpruskonnad”, kust on oodatud osa võtma nii lapsed, noored, pered, töökollektiivid kui ka kõiksugu erilised kooslused, kes tunnevad rõõmu üksteise lähedusest ja usuvad sõpruse maailmaparandavat väge. Konkursile laekunud omapäraseimatest fotodest valmib suve alguseks näitus, mille eesmärk on näidata, et võime olla erinevad, kuid oluline on üles leida meid liitev ühisosa. Fotosid ootame kuni 15. aprillini ja näituse avame võimalusel 30. mail. Lisainfot selle võistluse kohta saab lugeda Miiamilla kodulehelt.

Alljärgnevas postituses meenutame aga neid erilisi ja kuulsaid sõpruskondi, kes on läbi raamatute või teleekraanide erinevate põlvkondade lapsi Eestis rõõmustanud. Tegemist on kooslustega, kes kõik annavad omal ehedal moel edasi sõpruse sõnumit. Vaata järele, kas sina tead ja mäletad neid kõiki. Kui sulle aga meenub mõni sind eriliselt puudutanud sõpruskond, keda siin postituses nimetatud pole, siis anna sellest teada Miiamilla Fb lehe kaudu.

Siia postitusse valisime kolme ja enama liikmelised sõpruskonnad, kes meie arvates kõige värvikamalt illustreerivad seda, kui erineva välimuse, huvide või päritoluga võivad sõbrad olla. Loodame väga, et see valik pakub sulle toredat äratundmisrõõmu ning inspireerib sind endagi sõpruskonnast pildi tegema, et see meie poole saata.

“Kolm musketäri” – Athos, Porthos, Aramis, d’Artagnan

“Kolm musketäri” on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas’ romaan, mille keskmes on noormees d’Artagnan, kes läheb Pariisi, et saada musketäriks. Sealt leiab ta endale värvikad sõbrad, kellega ta peadpööritavatesse seiklustesse satub. Kokku seiklevad sõbrad läbi kolme raamatu, kust on kuulsaks saanud nende deviis: “Üks kõigi, kõik ühe eest!” Eesti keeles ilmus “Kolm musketäri” esimest korda 1923. aastal.

“Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” – Toriseja, Ninatark, Häbelik, Doktor, Aevastaja, Unimüts, Õnneseen

“Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” on 1937. aastal valminud Walt Disney joonisfilm, mis põhineb laialt levinud muinasjutul “Lumivalgeke”. Peamiselt tuntakse seda lugu vendade Grimmide kirjandusliku töötluse järgi, ent sarnase sisuga rahvajutte on üles kirjutatud paljude rahvaste seast, muuhulgas ka Eestist, Setomaalt. “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” oli filmiajaloo esimene täispikk joonisfilm.

“Karupoeg Puhh” – Notsu, Iiah, Jänes, Öökull, Kängu, Ruu, Tiiger, Puhh, Christopher

Karupoeg Puhh on kirjanik Alan Alexander Milne loodud tegelaskuju, mis põhineb mängukarul, mille kirjanik oma pojale Christopherile kinkis ja kes on samuti üks Puhhi lugude tegelastest. Karupoeg Puhhist ja tema sõpradest kirjutas Milne kokku 11 raamatut. Eesti keeles ilmus “Karupoeg Puhh” esimest korda 1968. aastal. Puhhi varasalve kuulub palju toredaid mõtteteri muuhulgas ütlemisi ka sõpruse kohta: “Päev, mille veedad sõbrata, on nagu pott, milles pole kübetki mett”, “Minu kõige ilusam päev on see, mille ma veedan sinuga, sellepärast on mul täna jälle ilusaim päev”.

“Bullerby lapsed” – Brita, Anna, Liisa, Lasse, Bosse, Olle, Kerstin

“Bullerby lapsed” on armastatud Rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamat, mis räägib vaimukalt naabertaludes elavate laste elust ja seiklustest. Raamat on pugenud paljude lugejate südamesse just oma erilise soojuse ja tegelaste omavahelise lugupidava suhtumise pärast. Eesti keeles ilmus raamat esimest korda 1970. aastal. 

“Naksitrallid” – Muhv, Sammalhabe ja Kingpool

“Naksitrallid” on eesti lastekirjaniku Eno Raua välja mõeldud tegelased, kelle seiklustele on saanud kaasa elada läbi nelja erineva raamatu. Esimene Naksitrallide raamat ilmus 1972. aastal, viimane sellest sarjast 1982. aastal. Jutustus saab alguse kolme naljaka mehikese kohtumisest ühe jäätiseputka ees. Selgub, et kõik kolm on üksikud, ning nad otsustavad kampa lüüa ning üheskoos seiklema asuda.

“Mõmmi ja aabits” – Mõmmi, Karu-Kati, Karu-Mati, Jänku-Juta, Rebase-Rein jt.

“Mõmmi ja aabits” on Eesti lasteteleseriaal, kus väike karu õpib aabitsast tähti. Teleseriaal on loodud Heljo Männi jutustuse “Karu-aabits” ainetel, mille esmatrükk ilmus 1971. aastal. Esimene karuperest ja tema sõpradest tehtud telesaade läks eetrisse 1973. aastal. Karuloo lavastaja Kaarel Kilvet on rõhutanud saate sotsiaalset tähtsust, sest karude perekond on lastele heaks eeskujuks, kellelt saab õppida üksteisest hoolimist ja teineteise aitamist.

“Muumitroll” – Muumimamma, Muumipappa, Nuuskmõmmik, Muumitroll, Väike My, Koduvana, Sniff, Tusklikupreili

Muumitroll ja tema sõbrad on soomerootsi lastekirjaniku Tove Janssoni välja mõeldud tegelased, kes elavad Muumiorus. Kokku kirjutas Jansson üheksa erinevat muumitrollide raamatut, mis pajatavad muumipere ja nende sõprade värvikatest seiklustest. Esimene Tove Janssoni  muumilugusid sisaldav kogumik ilmus Eestis 1975. aastal. Ka Muumitrollide lugudes leidub palju elujaatavaid mõtisklusi ja mõtteteri. Näiteks on Muumimamma öelnud: “Homme on jälle uus pikk päev. Päris sinu oma algusest kuni lõpuni. Kas see pole mõnus mõte?”

“Kõige suurem sõber” – Leopold, Postikana, Äpu

“Kõige suurem sõber” oli Eesti Televisioonis jooksnud lastesaatesari, mis jõudis ekraanile 1982. aastal. Sellest saatest on pärit ka populaarseks saanud Leopoldi laul, kus read: “Hea sõbra jaoks on valla mu uksed ja mu hing, mu silmad ning mu kõrvad ning mu perekonnaring. Kui tahad, tule alati, ma ootan aken avali, või lenda-lenda kas või läbi telekanali.”

“Tammetõru seiklused” –  Tammetõru, Kastanitüdruk, Käbipoiss, Tammetaat

“Tammetõru seiklused” on 1988-1989 Eesti Televisioonis valminud nukulavastuste sari. Lavastuse stsenaariumi kirjutas Uno Leies, kes võttis aluseks Vitautas Petkevičiuse jutustuse “Tammetõru seiklused Sõgedate maal”.  Muuhulgas teeb lavastus väikese vaataja tuttavaks paljude looduses tegutsevate lindude ja loomadega.

“Harry Potter” – Harry, Ron, Hermione

Harry Potter on briti kirjaniku J. K. Rowlingu seitsmeosalise raamatusarja peategelane. Kui Harry  asub õppima Sigatüüka Nõiduse ja võlukunsti kooli, leiab ta endale kaks sõpra, Roni ja Hermione, kellega koos asutakse võlurite maailmas pead tõstnud hea ja kurja vahelisse võitlusesse. Kuigi nende teele tulevad katsumused panevad korduvalt nende sõpruse proovile, püsib nende tandem vankumatult raamatusarja lõpuni.  Esimene Harry Potteri raamat ilmus eesti keeles 1997. aastal.

“Leiutajateküla Lotte” – Lotte, Bruno, Albert

Koeratüdruk Lotte ja tema sõbrad on filmimeeste Heiki Ernitsa, Janno Põldma ja kirjaniku Andrus Kivirähki välja mõeldud tegelased, kes rändavad nii kinolinal kui ka raamatukaante vahel. Esimest korda ilmusid lustakad sõbrad laiema publiku ette 2000. aastal ning võitsid kohe vaatajate südamed. Tänaseks on valminud Lottest kolm täispikka joonisfilmi, kus Lotte ümber tegutseb suur seltskond värvikaid ja omamoodi kiiksuga tegelasi. Kõiki Lotte filme ühendab tegelaste vaheline soe ja vastastikku üksteise veidrusi aktsepteeriv õhkkond.   

“Buratino tegutseb jälle” – Buratino, Artemon, Pierrot, Malvina

“Buratino tegutseb jälle” on lastesaade, mis oli esmakordselt Eesti Televisioonis eetris aastatel 2002-2005. Õigupoolest eelnes lastesaatele lavakunstikooli 20. lennu ülimenukas diplomilavastus “Burattino”, mille lavastas Elmo Nüganen. Lavastusega sõideti mööda Eestit ringi ja mängiti seda erinevate teatrite lavadel. Lõpuks tehti sellest ka telesalvestus ning ilmselt sealt hakkas hargnema ka lastesaate idee. Lavastuses ja telesaates seigelnud sõbrad on pärit Aleksei Tolstoi lasteraamatust “Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused”. See raamat on aga omakorda inspireeritud itaalia kirjaniku Carlo Collodi jutustusest “Pinocchio seiklused.”

“Jääaeg” – Sid, Manfred, Diego

“Jääaeg” on seikluslik multifilm, mis esilinastus Eestis 2002. aastal. Tegemist oli esimese täispika USA lasteanimatsiooniga, mille tegelastele andsid kodumaa publiku jaoks hääle Eesti näitlejad. Ilmselt oli see ka üks multika suure menu põhjuseid. Dublaaži helirežissööriks oli Eestis Janno Põldma. Lugu rääkis planeedil algavast jääajast ja lõunapoole rändavatest loomadest, kelle teele satub ette mitmeid takistusi. Eelkõige on tegemist kurja triigri Diego ümber kasvamise ja erinevuste kiuste sõbraks saamise looga. 

“Supilinna salaselts” – Mari, Sadu, Olav ja Anton

“Supilinna Salaselts” on Soome-Eesti lastekirjaniku Mika Keräneni lasteraamatutel põhinev seikluslik koguperefilm, mis esilinastus 2015. aastal.  Kokku on Keränen kirjutanud kümme lastekrimi raamatut, mille keskmes on noored detektiivid, kes ise nimetavad end Rampsu salaseltsiks. Esimene Keräneni raamat sellest sarjast ilmus 2008. aastal, viimane 2019. aastal. Rampsu salaseltsi tegemistele on saanud kaasa elada ka filmis “Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus”.

Nõnda sai siia kokku 14 värvikat ja eriilmelist sõpruskonda, kes erinevatel aegadel on Eesti laste seas populaarsed olnud. Kas leidsid sellest nimekirjast ka enda jaoks teleekraanilt või raamatulehekülgedelt armsaks saanud sõpruskonna? Kui sinulgi on erilised sõbrad, tee neist pilt ja saada meie fotovõistlusele. Lisainfo SIIT