Autor: Tallinna Linnamuuseumi raamatukogu ja arhiivkogu hoidja Lauri Frei

Tallinna Linnamuuseumisse jõudnud dokumentide hulgast on esile kerkinud üks mapp dokumentidega, mille kunagiseks omanikuks oli Tallinna ametnik ja ajakirjandustegelane Richard Abroi (1891–?). Richard Abroi töötas tsaariaja lõpus (1900.–1910. aastateni) kantseleiametnikuna Tallinnas, hiljem, Eesti Vabariigi ajal andis aga välja mitut ajakirja ja perioodilist väljaannet. Tema edasisest elukäigust pole kahjuks palju teada.

Richard Abroi töötas mitme Tallinna vandeadvokaadi sekretärina. Neist nimekaim oli kindlasti Jaan Poska (1867–1920), Tallinna linnavolikogu liige, Tallinna linnapea 1913–1917 ja hilisem Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni viinud sündmuste võtmeisik. Tallinna juriskonsuldi Jaan Poska sekretärina oli Richard Abroi ametis 1908.–1913. aastani, pärast seda aga töötas ta järgmise eestlasest Tallinna juriskonsuldi, advokaat Tõnis Jürise (1873–1947) abina.

1911. aastast, mil Richard Abroi töötas Jaan Poska abilisena, pärineb huvitav dokument – Peterburi vandeadvokaadi Aleksandr Kerenski kiri Tallinna vandeadvokaat Jaan Poskale. Aleksandr Kerenski (1881–1970) nimi ei vaja pikemat tutvustamist. Maailmakuulsaks saanud Vene juristi ja riigimehe Kerenski karjääri tähetund saabus 1917. aastal, kui temast sai lühikest aega püsinud Venemaa Ajutise Valitsuse ja sellega ka demokraatliku Venemaa juht. Ka Jaan Poska karjääri kõrghetk seisis 1911. aastal veel ees. See 1911. aasta 12. oktoobrist (vana kalendri järgi) pärinev kiri ei sisalda põrutavalt uut informatsiooni, küll aga on kiri huvitavaks jäljeks kahe suurmehe ametialasest suhtlusest. Masinakirjas standardses teates palub Kerenski Poskal sõita Peterburisse 16. oktoobril toimuvatele Peterburi kohturingkonna advokatuuri kordusvalimistele, kuna sama aasta 1. mail toimunud valimised on Peterburi kohtupalat tühiseks tunnistanud. Samuti palub Kerenski Poskal kaasata veel teisigi advokaate, et tagada kvoorum. Tõenäoliselt said sarnase sisuga kirja Kerenskilt teisedki tol ajal samas ringkonnas tegutsenud advokaadid.

Kirja lõppu on Kerenski lisanud mõned sulega kirjutatud fraasid, milles palub Poskal viimase abikaasale Constance’ile tema sooja tervituse edastada. Raske öelda, kui palju leidub Eesti arhiivides Aleksandr Kerenski autograafe, ent Tallinna Linnamuuseumi jõudnud kiri koos Kerenski käekirja näitega on kahtlemata õnnelik leid. Muide, Eesti ja Tallinnaga oli Kerenskil kokkupuuteid juba 1905. aasta revolutsiooni päevilt. 1906. aasta sügisel kaitses ta Tallinna kohtus revolutsioonirahutustes osalenud ja Tallinna ümbruses mõisu rüüstanud eesti talupoegi.