Autor: Ando Pajus
1967. aasta juulis jõudis Tallinna Linnamuuseumi hõbemüntidest koosnev aare, mis oli 28. juunil välja tulnud Sakust, Tõdva jõe äärest, aiaposti augu kaevamisel. Kokku oli aardes 1962 hõbemünti. Peaaegu kaks ja poolsada neist olid väikesed pennid, ülejäänud aga killingid või siis ka vähemal määral Skandinaavia ja Saksa riikide ja riigikeste vastava kaaluga mündid, mida nimetatakse fyrkideks ning veel paari teise eksootilise nimega. Suurem osa münte oli vermitud vanal Liivimaal – Tallinnas, Tartus, Riias ja Kokneses. Lisandusid mõningate teiste hansalinnade, nagu Danzigi mündid, Leedus vermitud üksikud denaarid ja Taani ning Rootsi rahad. Aare oli maasse kaevatud võib-olla kümmekond aastat enne Liivi sõda, 1540. aastatel.
Püsiviide: https://opendata.muis.ee/object/1574383
Ühe huvitavaima grupi müntide seas moodustab väike peotäis raha – kokku kuus münti, millelt leiame kroonitud härjapea kujutise töllakil keele ja rõngaga ninas. Selline veisepea on pärit Mecklenburgi hertsogkonna vapilt Saksamaal. Mecklenburgi mündid on umbes samas kaalus ja läbimõõdus – ligikaudu 17 mm, kui tolleaegsed Liivimaa killingid. Neid münte nimetatakse saksakeelses kirjanduses dreilingiteks, väärtusega kolm penni. Mecklenburgi hertsogkonnas, nagu ka Lüübekis ja Wismaris ning paljudes teistes selle kandi hansalinnades kehtis nn Vendi mündisüsteem. Liivimaal kasutusel olevas süsteemis seevastu oli kolm penni väärt mündi nimetuseks killing. Killing/šilling Vendi süsteemis oli aga samal ajal rohkem väärt. Niisiis võime ehk Mecklenburgi dreilingi enam-vähem Liivimaa killingile vastavaks lugeda. Neli dreilingi on vermitud Güstrow linnas, kolm neist 1528. aastal, aga ilusaim dreiling on aastata. Kaks ülejäänut on vermitud Wittenburgis, aastal 1537. Kõigil müntidel on Mecklenburgi hertsogi Albrecht VII nimi. See mees valitses aastatel 1503. kuni 1547. hertsogkonda koos oma venna hertsog Heinrich V-ga. Albrecht VII residentsiks Mecklenburgis oligi Güstrow’ linnus, tollal veel lossiks ümber ehitamata, mille juurde kuuluvas linnakeses ongi vermitud meie müntidest neli eksemplari.
Püsiviide: https://opendata.muis.ee/object/1574388
Mecklenburgi vanal vapil on kuldsel põhjal must, kroonitud, sarvedega härjapea. Härjal on rõngas ninas ja suust paistab punane töllakil keel. Seda kõike näemegi dreilingite esiküljel – aversil koos hertsogi nime, tiitli ja Mecklenburgi valduse ladinakeelsete lühenditega. Müntide tagaküljele – reversile on löödud hertsogkonda kuuluva Stargardi maavalduse vapp. Stargardi vapil on punasel põhjal kujutatud lintidega ehitud käsi, mis hoiab kuldset sõrmust. Peale Stargardi vapi kujutise on ladinakeelsete lühenditena müntide reversil ära toodud tekst, mis kinnitab, et tegemist on „uue mündiga“ siis vastavalt Güstrow’ või Wittenburgi linnast ja poolik aastaarv, kas 28 või 37.
Väljendusrikas jõllis silmade ja töllakil keelega viissada aastat tagasi vermitud härjapea muudab rahad väga silmatorkavaks ja meenutab ühtlasi omapärasel viisil samanimelist kadunud jõge Tallinnas, mis nendel aegadel siin voolas.
