Autor: TLM peavarahoidja Lea Sillart

1921. a loodi Eesti Fotoklubi, mille juhatus asus Tallinnas. Klubi seadis oma eesmärgiks fotograafide igakülgse koolitamise ja selle väljundiks sai võimalus esineda fotonäitustel. Töö kandis vilja ja juba esimese viie aasta jooksul korraldati kümme fotokonkurssi. Võistlused tõid elevust fotograafide tegevusse ja andsid EFK-le julgust korraldad ka rahvusvahelisi üritusi.

1927-1928 aasta vahetusel peeti esimene maavõistlus Helsingi fotoühinguga. (Helsinkin Amatööri Valokuvaajat). HAV pani välja rändauhinna, millele graveeriti sisse “Hyvän toivon malja”. Tingimuseks oli, et karikas jääb sellele, kes võidab selle kolm korda järjest. Kohtunikud olid mõlema ühingu esindajatest ja auhindamine toimus punktisüsteemis.

Esimese võistluse võitis HAV. Järgmised võistlused toimusid 1928-1930. aastatel ja siis oli võidukas EFK. Kõiki pilte eksponeeriti nii Helsingis kui ka Tallinnas ja Eesti autoritelt on mõned ka  hoiul Fotomuuseumi fotokogus.

Kokkulepete kohaselt jäi karikas Eesti Fotoklubile. Kus seda hoiti, pole täpselt teada, aga arvata võib, et mõne klubi juhatuse liikme kodus. Hiljem jõudis see Tallinna Fotoklubi valdusesse, elas üle kõik keerulised ajad ja ilmus välja siis, kui Kaljula Teder hakkas kirjutama “Eesti fotograafia teerajajaid” 1970. a. Siis jäi karikas ka Tallinna Linnamuuseumi huvisfääri ja leidis koha muuseumi hõbedakogus.

Eesti fotograafidele on jagatud rohkesti aukirju ja -rahasid, nende fotod on kuulsad kogu maailmas.

See lihtne, aga elegantne “Heade lootuste karikas” on suurim tunnustus ühele fotoorganisatsioonile, mis praegu veel Tallinna Fotoklubi nime all edasi tegutseb.

Tehnika: kuldamine (karika sisepind)
Materjal: hõbe, luu (rebane kaanel); luu (jalad)
Mõõdud ja kaal: 337,7 g; kõrgus 26,5 cm; väärismetalli proov 800.0 kraad