Autor: Küllike Tint, Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja

Tallinna Linnamuuseumi publikuprogrammi „Apteeker Melchiori filmi radadel“ üks eesmärke oli kaasata kooliealiseid aktiivsemalt muuseumitegevustesse ja tekitada suuremat huvi Eesti, täpsemalt Tallinna keskaja ajaloo ja arheoloogia vastu. Lisaks muuseumtundidele oli soov pakkuda midagi sellist, mille loomesse saaksid õpilased ise panustada. Nii sündiski mängustsenaariumi kirjutamise konkurss „Retk läbi keskaegse Tallinna“.

Konkurss oli suunatud gümnaasiumiõpilastele, kelle õppekavasse jääb enamasti esimese teadustöö koostamine. Ühtlasi peavad nad mõtlema juba tulevaste õpingute peale. Üleskutse põimis omavahel mitmeid valdkondi (teadustööd, ajalugu, kirjandust ja filmitegemist), andes vastavaid abimaterjale ja loodetavasti ka väikese ettekujutuse, et eri huvide kokkulangemisel saavad need tulevikus üksteist ainult täiendada.

Ülesandeks kuni viieliikmelisele meeskonnale oli koostada 8–10 leheküljeline stsenaarium Tallinna linnas orienteeruvast mängust, mis sisaldaks ühtlasi ka mõtteid mängu tutvustava video jaoks.

I etapp: konkursi korraldamine

Kuidas jõuda ägeda ja põneva üleskutsega õpilaste ja õpetajateni? 

Selleks oli vaja õpilaste ja õpetajatega kohtuda ja neilt endalt uurida. Loomulikult oli auhindadel suur roll, kuid edasi tuli anda ka sõnum, et töö tegemine on lihtne, tore ja tulevikuks vajalik. Lisaks tuleb mõelda suurelt – loomingulised ülesanded on ikkagi enda täiendamiseks ja tuleviku aitamiseks. Iga suur asi nõuab mugavusstsoonist väljatulekut ning selliste projektidega kaasaminek annab kindlasti teemaainet töö- või ülikoolivestlustel. Tegemist oli üsna keerulise ülesandega, alustades juba kodulehest, et infohulk ja abimaterjalid võimalikult selgelt, lühidalt ja samal ajal kaasahaaravalt edasi anda. Kuigi vajalik põhiinfo oli konkursi alguses olemas, siis peale üleskutse tutvustamisi (ajalooõpetajate suvepäevadel, muuseumihariduse infopäevadel, teabepäevadel) tuli järk-järgult tegevuste kirjeldusi veel täiendada.

 Suhtumist kogu ettevõtmisse oli seinast seina. Oli arvamusi, et tegemist on väga vajaliku projektiga, mõeldi kaasa, kuidas oma kooliga osaleda, näiteks teha koostööd erinevate erialade õpetajatega. Oli ka suhtumist, et see nõuab liiga palju tööd. Tõepoolest, ülesanne ei olnud ainult õpilaste täide viia, vaid ka juhendajatel oli oluline osa. Siinkohal ei oska aga kaasa rääkida, milline on koolide sisene motivatsioonisüsteem, kas kõikidel on võimalik oma õppekava kohendada, muudatusi teha, mõni kontrolltöö õpilaste motiveerimiseks ära jätta, et anda oma ainele lisaväärtust? Igal juhul oleks see võimalus teinekord soovitatav, sest inimesed omandavad teadmisi erineval viisil ja koolivälised projektid võiksid õpilasel aidata avastada, milline õppemeetod just temale sobiks. Tarvastu Gümnaasiumi näitel oligi õpilastele heaks motivaatoriks lisahinne ja kontrolltöö ära jätmine.

8–10 lehekülge kirjutamist grupitööna kolme kuuga? Kuidas?

Selgemate näpunäidete andmiseks, abimaterjalide, konkursi tingimuste ja tööde hindajate tutvustamiseks korraldasime septembris infopäeva „Keskajaloopäev“, millest sai osa võtta ka veebi teel. Üritusele olid kutsutud oma eriala spetsialistid (ajaloolased, stsenaristid), kes andsid tööde jaoks häid nippe oma valdkonnast lähtuvalt.

Tänuüritus

Konkursi korraldamise osa lõppes tänuüritusega kõikidele osavõtjatele. Kuigi nii õpilased kui õpetajad ütlesid kohe, et suurimaks motivaatoriks on rahaline auhind, siis sellest me siiski ei lähtunud, vaid soovisime panustada haridusse ja kultuuri. Konkursi idees olid ühendatud film ja ajalugu, peaauhindade pakkumisel üritasimegi sellest lähtuda. Esialgne mõte külastada Lätis Cinevilla filmilinnakut, kuhu ehitati üles „Apteeker Melchiori“ filmide jaoks terve keskaegne linn, asendus hoopis Londonis asuva Harry Pottery Warner Bros filmistuudioga. Teine koht sai aga juulis Rõuge muinastalus muinasnädala raames tinaesemete valmistamise töötoa.

Kokku osales projektis kolmest koolist viis võistkonda, kuigi meilile saabunud küsimuste järgi oli huvilisi ja tööde alustajaid arvatavasti rohkem. Oma töö suhtes ollaksegi ilmselt kriitilisem, kuid võitjate näitel, kes samuti kahtlesid viimasel hetkel töö saatmises, on soovitus tulevikuks alati osaleda. Konkurentsi suurust ei tea kunagi!

Kaksikvõit läks Tarvastu, kolmas koht Viimsi ning neljas ja viies koht Rocca al Mare Gümnaasiumile. Kõik väljakutse vastu võtnud osalejad olid äärmiselt tublid. Eriti võib aga kiita Viimsi Gümnaasiumi abiturienti Hanna-Maria Johansoni, kes pöördus üleskutse märkamisel ise õpetaja poole ettepanekuga üksinda osaleda. See oli tegelikult konkursi korraldaja üks peamistest eesmärkidest – leida õpilasi, kes tulevad asjaga ise vabatahtlikult kaasa. Rõõmuga võib nüüd öelda, et see õnnestus. Soovitan ülikoolidel ja tööandjatel selline aktiivne õpilane kindlasti käed avali vastu võtta.
Loe lähemalt võistluse kokkuvõteid muuseumi veebilehelt

II etapp: mängu tegemine

Üheks peaauhinna osaks oligi koos Tallinna Linnamuuseumiga mängu valmistegemine. Tarvastu Gümnaasiumi võistkonna Mõõgavennad I grupi töös „Tühja kõhuga Tallinnas“ viis kass linna saabunud külastaja keskaegsele toiduretkele. Tööl oli kindel sisu ja mängu jaoks sobiv rada. Projekti esialgse idee kohaselt oleks mängu tegemine pidanud toimuma suuremas koostöös õpilasmeeskonnaga, et neil tekiks võimalus näha ajaloolase ja filmitegijate tööd lähemalt ning avaneks põhjalikum ülevaade erialade sidususest. Reaalselt jäi mängu ja lühivideo tegemine siiski Linnamuuseumi kanda. Töö mahu tõttu ei olekski saanud oodata, et noored õppimise ja huvitegevuse kõrvalt hakkaksid eraldi mängu tootmisega tegelema.

Nagu filmi tegemisel või raamatute kirjutamisel, ei saanud me ka mängu puhul jääda ainult õpilasstsenaariumi põhiseks. Tuli mõningad ajaloolised ebatäpsused ära parandada ja ülesannete vahele sidusust tekitada. Nimelt toimib mäng kõige paremini järjepideva loona, kui mängupunktide vahel tekivad omavahelised seosed. See oli tegelikult üsna keeruline ülesanne, mida sai järjepidevalt mängu testimistel täiendada, et lugu lihtsalt ja loogiliselt kulgeks.

Kuna soovisime mängu pakkuda kõigile (turistidele, perekondadele, noortele), taipasime, et see tuleb veel põhjalikumalt ette valmistada. Näiteks kõik ei soovi teha pilte või kiiruse peale ülesandeid, mistõttu tulime mõttele, et inimene saab valida kolme tegelaskuju vahel, kes neid terve mängu saadavad. Meie karakteriteks saigi valitud kassid, kes on kuidagi muuseumiga seotud.

Võistlushimuline Ronja on vanalinnas tuntud kass, kes vahel proovib Linnaelumuuseumitki külastada. Tema lahendab mängus kõik ülesanded. Pusa on 1930. aastatel tegutsenud fotograafi Carl Sarapi kass. Tema küll Tallinnas ei elanud, kuid Sarapi fotod on hoiustatud TLM filiaalis, Fotomuuseumis. Seetõttu on kass mängus Tallinna turist, kellega ei pea ülesandeid kiirustades tegema. Viimaseks tegelaseks on muumiakass, kes avastati 1950. aastatel Raekoja 13 hoone restaureerimistöödelt seina seest. Hoonest leitud esemeid hoiustatakse Tallinna Linnamuuseumis, kuid kass ise kahjuks muuseumi jõudnud ei ole. Muumiakass on aja poolt räsitud ja temaga pildiülesandeid mängus tegema ei pea.

Selleks, et mängida saaksid ka turistid, lõime mängu ka veel inglise ja vene keelde. Publikuprogrammide ja näituste korraldamise kõrvalt võib seda võrrelda suuremahulise näituse korraldamisega, kus abistavaid osapooli on palju. Lõpuks peab aga väljas olema täiesti toimiv, atraktiivne, lihtsalt käsitletav valmis toode, mis on paras väljakutse.

Kokkuvõttes saab nüüd mängija minna tagasi keskaega ning avastada tollast söögi-, joogi- ja pidustuste maailma!

Täname väga Eesti Teadusagentuuri, Kalev Spad, Tallinna Linnateatrit, Apollot, Raeapteeki ja Rõuge muinastalu, kes osavõtjatele oma välja pandud auhindadega rõõmu valmistasid.

Konkursi info:

https://www.linnamuuseum.ee/cat-kiek-in-de-kok/btallinna-linnamuuseumi-ajalooteemalise-seiklusmangu-stsenaariumi-konkursi-voitjad-on-selgunudb/

https://www.linnamuuseum.ee/cat-kiek-in-de-kok/toimunud-kok/konkurss-koolinoortele-motle-valja-keskaegne-seiklus/?lang=IwAR2ry9VdAq3HFU9_qXch-tVQ2yfDWWtvDAkzWgix6_3CJF_BHxOiid8Nwt8

Mängu juhendi koos videoga leiad siit: https://www.linnamuuseum.ee/tallinna-linnamuuseum/orienteerumismang-tuhja-kohuga-keskaegses-tallinnas/