“Linnalooma” näitus: Rändtsirkused 19. sajandi Tallinnas

Autorid: Juhani Püttsepp, Pia Ehasalu

“Linnalooma” näitusel on juttu 19. sajandil Tallinnat väisanud rändloomaaedadest ja -tsirkustest. Siin on väike sissevaade, kuidas neid sündmusi koahlikel uudisteveergudel kuulutati ja milliseid eksootilised külalised Tallinnat siis väisasid.

„Ta kandis kuldpaelaga ääristatud pluusi. Must pea oli nooruki rusika suurune. Laiad ninasõõrmed pöördusid kollaste huulte kohal ülespoole. See oli ahvipoeg, kes tõstis oma kokkupigistatud käe huulte juurde ja saatis meile kõigile suudluse.“ Nii kirjeldas Hector Malot romaanis „Perekonnata“ rändtsirkuse truppi. See oleks alles elu – rännata koos mõne loomaga külast külla, linnast linna, ööbida seal, kus juhtub, ja anda etendusi!

Alates 1860. aastatest peatusid Tallinnas Viru väravate juures (Vene turul) suviti rändloomaaiad ehk menažeriid. Näiteks 1865. aastal suvel lahutas seal meeli Hamburgi trupp: krokodillid ja armadillid ehk vöölased, okassiga, karu ja 20 ahvi (sealhulgas paavian) – sissepääs 20 kopikat. 1871. aasta suvel avardasid silmaringi suuremad loomad – publiku ette õõtsus aafrika elevant ja läbi rõnga hüppasid neli lõvi. Eksootikale rõhuvad ajalehereklaamid kutsusid vaatama nelja silmaga vasikat Egiptusest ja hiigelmadu, „kelle kaisutusis mõnigi hinge heitnud“. Omaette atraktsioon oli loomade söötmine, kus kõik said näha „300-aastase krokodilli“ hambaid.

Hagenbecki tsirkuse elevant jalutas piki Viru tänavat veel 1936. aastal. Peab märkima, et 2020. aastal keelustas Eesti loomade kasutamise tsirkuses.

Revalsche Zeitung, 3. september 1877.
Suur loomatransport, mis on juba välja kuulutatud, on täna kohale jõudnud ning esile tuleks tõsta kaelkirjakut koos oma pojaga, Ameerika tiigrit ehk jaaguari, okassiga, 16 jala pikkust hiigelmadu ning õnneliku perekonda, mis koosneb järgmistest eksemplaridest: isalõvi Dzuma, hüään Fidel, triibulised hüäänid Sara ja Cäsar, ameerika karu Petz ja bernhardiin Pinko, kes kõik sõbralikult ühes puuris elavad. 
Ma pole siinjuures tööde ja ka kulutuste arvelt kokku hoidnud, et näidata midagi eriti SUUREJOONELIST ning loodan, et kõrge aadel ja austatud linna ning linnalähikonna härrasrahvas meid oma heatahtlikkusega taaskord austavad.

Revalsche Zeitung, 31. mai 1876.
Siinmail pole veel kunagi nähtud!
Vene turul Ameerika loomaaed.
Suur maailma loomade ime,
mis koosneb mitmesugustest dresseeritud Ameerika ja Aafrika rottidest ning valgetest hiirtest; arssinapikkuste kõrvadega Ameerika jänesed, 300-aastane krokodill, kahe pea, kahe saba ja nelja silmaga vasikas Egiptusest, albiinohiired, orangutang ja mitmesugused eriti haruldased loomad,

sh merineitsi (pooleldi kala, pooleldi inimene). 
Sellega koos näeb panoraami koos maailma kõige ilusamate linnavaadetega, mis pidevalt vahetuvad. Sissepääs 30 kopikat,

lastele alla 10. aasta poole hinnaga. 
Radtschun

Revalsche Zeitung, 28. juuli 1865.
Vaid pühapäevani! 
1. augustil näidatakse Viru väravate juures vastselt

ehitatud poes järgmisi loomi:
2 Niiluse krokodilli, üks väga suur ja 1 väiksem, samuti 1 krokodill Indiast (Euroopas väga haruldane, siinmail ei ole seni näidatud), 1 okassiga, Austraalia päritolu kukkurloom (dasyurus viverrinus), kaks opossumit, 1 Aafrika ja üks India mangust (krokodillide vaenlased), 1 armadill, 20 ahvi (nende hulgas üks suur paavian koos Hamburgis sündinud pojaga), samuti üks saba-ahv ja teisi haruldasi liike. Papagoid, kakaduud, Aafrika laululinnud ja teised loomad ja kutsun eriti silmas pidades vanemaid oma lastega, kellele ma tahaksin pakkuda õpetlikku meelelahutust. 
Ühele inimesele on sissepääs 20 kopikat, lastele pool.
G. Linz

Revalsche Zeitung, 11. aprill 1878
Eelkuulutus
Austatud Tallinna ja selle  ümbruse

härrasrahvale esimene teadaanne, et olen oma 
Suure LOOMAAIAGA saabunud.
Seesinane sisaldab:
kõige ilusamaid seni nähtud lõvisid, 5 eksemplari erinevatest liikidest, kaks India ja Abessiinia elevanti, kuningtiiger, jaaguar, leopardid, laigulised ja triibulised hüaanid, karud ja hundid erinevatelt maadelt, antiloobid, sebra, jaanalind, alligaatorid, krokodillid ja erinevat sorti kilpkonnad. Loomaaed sisaldab üle 100 eksemplari. 
Lähemalt kuulutustel. 
Juhin tähelepanu vaid ühele – kuulus loomataltsutaja Madam Rosalie Strassburgist läheb iga etenduse ajal koos lambaga lõvide, karude, huntide ja hüäänide puuri. 
H. Scholz, omanik

Päewaleht, 2. detsember 1928

Päewaleht, 29. august 1936


Hagebeck’i loomaaed käis Tallinnas palju ja sellest on tuntud piltnik Hans Soosaar jäädvustanud mõned väga põnevad fotod.

Elevant Viru tänaval, Hans Soosaar (1903–1961). 1936. TLM
Hagenbecki tsirkuse saabumine Tallinna, elevandid ja kaamelid kail, Hans Soosaar, u 1938. TLM
Hagenbecki tsirkuse saabumine Tallinna, vankri laadimine, Hans Soosaar, u 1938. TLM