Ilja Kabakov (s 1933) on tänapäeval üks tunnustatumaid 20. sajandi vene kunstnikke. Seejuures oma kodumaal, nõukogude režiimi tingimustes, jäi ta illustraatorina elatist teenivaks mitteametlikuks kunstnikuks ja muutus rahvusvaheliseks staariks alles 1980. aastate lõpus läände emigreerudes. Tema loomemeetodiks kujunes nn totaalne installatsioon, mis haarab vaataja kummastavasse narratiivi, mängides mh läbi nõukogude kommunaalse reaalsuse painajaid.

Eestiga seob Kabakovi sõprus meie Teise maailmasõja järgse kunsti pioneeri, sürrealisti Ülo Soosteriga (1924–1970), kellega nad jagasid Moskvas ateljeed, ja nooremate Tallinna kunstnikega – rühmitus ANK ’64, Raul Meel jt. Kabakov on nimetanud Soosterit oma õpetajaks ning ta korraldas nende ühisnäituse „Illustration As a Way to Survive = Иллюстрация как способ выживания (Illustratsioon kui ellujäämise vahend)“ Belgias (1992) ja Suurbritannias (1993). Selles tõi ta esile mõlema jaoks olulist rolli täitnud raamatuillustratsiooni, mida võrreldes vabaloominguga tsenseeriti vähem. Seega pakkus illustreerimine nonkonformistidele lisaks pea ainsale tasustatud erialatöö võimalusele suuremat vabadust, aga ka teistsugust kujutavat keelt, millega – sageli irooniliselt – katsetati vabaloomingus.

Kabakovi Moskva-perioodi silmapaistvamaid töid on nn albumid, milles ta kasutaski nõukogude (laste)raamatu visuaalset keelt ja ilukirjavihiku stiilis teksti. Nõukogude ametliku visuaalkultuuri dekonstrueerimine kujunes üldisemalt nn Moskva kontseptualismi firmamärgiks, mille teosed on ka praegu Ukrainale solidaarsusžestina tühjana avatud Kumu näituse „Mõtlevad pildid“ koosseisus. „Aknasse vahtiv Arhipov“ on üks Kabakovi 1970. aastatel teostatud ja 1990. aastatel piiratud tiraažiga trükitud „Kümne tegelase“ albumi töödest ‒ need on lood tavalistest nõukogude inimestest, kellega juhtuvad kummalised, isegi müstilised asjad. Haiglasse sattunud Arhipov jälgib kogu aeg akent, millest nähtav argielu võtab aina fantastilisema kuju. Kas see on voodihaige sonimine või õnnestubki Arhipovil tõepoolest kohtuda inglitega – otsustab juba vaataja ise.

Autor: Elnara Taidre
Foto: Tanja Muravskaja

Näitusel esindatud kunstnikud: Alexei Gordin, Kuzja Zverev, Ilja Kabakov, Sandra Kosortova, Raul Meel, Boriss Uvarov, Evi Pärn, Tanja Muravskaja.

Näitus jääb avatuks Tallinna vene muuseumis (Pikk 29a) kuni septembrini 2022.

Näituse kujundus: Raul Kalvo

Graafiline kujundus: Vladimir Loginov

Tehniline teostus: Johannes Säre ja Co

Tõlkija: Ilona Martson

Kuraator ja kunstnik: Tanja Muravskaja