Autor: Auli Tohv
Siit jätkub muuseumi lugudes rubriik, kus sõna saab kolleeg ja ilusa eesti keele väärtustaja, Tallinna linnaelumuuseumi külastusjuht Auli Rõõmus Tohv.
28. LUGU: Väärtus ja väärikus
Linnaelumuuseumi majutavas kaupmehemajas on kõrvuti väärikad ja veel väärikamad museaalid, nii nagu keskajal liikusid linnas ja andsid kohalikus elus tooni mustpeade vennaskonna liikmed ning neist veel auväärsemaks peetud Suurgildi kuuluvad kaupmehed. Viimased olid abiellu astunud, end juba Revalis sisse seadnud ning gildikaaslaste usalduse ja austuse pälvinult ka hea õnne korral tosina raehärra hulka valitud mehed. Inimese väärtus ja austatus ei peaks õigupoolest sõltuma tema varanduse suurusest. Nii see kippus tol ajal siiski olema, eriti kaupmeeste omavahelises arvestuses. Mehe võimekus paistis siis ikkagi tema rahakoti paksusest ehk jalgevahelise pauna suurusest – sinna peitsid keskaegsed ärimehed oma mündid, aga lisasid vajadusel muudki täitematerjali, et vägevamad välja paista.
Kuid mis on mõjusamad museaalid linna(elu)muuseumi väljapanekus? Ehk uhke kaupmehemaja ise oma ruumika diele ja tagapool asuva tagasihoidlikuma dörnsega – mille koha peal asus juba 14. sajandil samuti ühele kaupmeheperele kuulunud väike elamu. Sellest nii-öelda vanast majast on ju uude sisse jäänud aken mantelkorstna lähedal – juba selle pärast tasub meile sisse põigata.
700 aasta tagant pärineb ka osa keldrist, mis varjab endas (oktoobris-novembris sõna otseses mõttes: see osa majast on siis suletud suure kataloogi jaoks ülespildistamise tõttu) avatud hoidlat portselan-, tina-, pronks- ja keraamilistest esemetest.
Kogu muu muuseumimaja on kogu aeg avatud, välja arvatud esmaspäev (suvekuudel maist septembri lõpuni ka siis), ja vaadata on siin palju. Terve ülemise korruse jagu parimaid palasid meie muuseumi kogudest – „creme de la creme”, nagu märkis magusalt muiates üks välismaine külastaja. Sellele uue püsiekspo mõõtu väljapanekule sekundeerib meie linna ajaloo lühem ülevaade maja alumisel korrusel. Vahepealne muuseumipind kuulub aga vabadele ja vallalistele (võiks öelda: vallatutele, kuna näitus keskendub nende elu pidulikumale poolele) kaupmehesellidele, kes demonstreerivad häbenematult oma lauhõbedat ja muid rikkusi. Ning räägivad endast kõik avameelselt ära. Tuleb vaid kohale tulla ja õigetele nuppudele vajutada!
