Linnaloom. Tallinna Linnamuuseumi Toimetised 2

Toimetiste teine number kannab pealkirja „Linnaloom“, ajendatult Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest „Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos“.

Väljaanne on ajendatud Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest „Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos“. Näitus on seni kõige ülevaatlikumaks sissevaateks linnaloomade rolli ja tähtsusesse Eesti ajaloos. Seetõttu otsustati pühendada muuseumi artiklikogumik seekord tervenisti samale teemaderingile, artiklid avavad erinevaid külgi looma ja inimese ajaloolisest kooseksisteerimisest linnaruumis.

Kogumiku 11 artiklit jagunevad kolme teemagruppi, milleks on arheoloogia, ajalugu ja visuaalkultuur. Peamiselt keskendutakse Tallinna materjalidele.



Toimetiste esikaas: Tallinna Linnamuuseumi kunstikogu, tundmatu autor: „Tallinna vaade Kopli rannast“ C. Fr.Chr. Buddeuse järgi, 19. saj

Linnaloomastiku luuleiud ehk nn arheofauna võimaldab kindlaks teha, mis loomi ja kui palju linnas on peetud, kes linnas on elutsenud, ning teha oletusi nende väljanägemise ja vanuse kohta. Tallinna kesk- ja varauusaegseid luuleide analüüsitakse Lembi Lõugase ja Liina Maldre artiklis. Artikkel Tartu keskaegsetest luuleidudest (Arvi Haak, Eve Rannamäe, Freydis Ehrlich) annab võimaluse ka mõlema linna keskaegse ainese võrdluseks. Luuleidude määramise ning uusaegse hügieeni teemadest räägivad kogumikus Heidi Luige, Kalmer Mäeorg ja Liina Maldre. Tallinna Linnamuuseumi linnumotiividega arheoloogiliste klaasileidude dateerimisest kirjutab Monika Reppo.

Mitmed kogumiku artiklid toetuvad Tallinna Linnaarhiivi rikkalikule arhiivimaterjalile, eriti tänuväärne materjal on linlaste pärandiloendid. Triin Kröönström analüüsib varaloenditele toetudes koduloomade pidamist linlase majapidamises 17. sajandil. Keda, kui palju ja mis oludes peeti aga linnamõisates, räägib Inna Põltsam-Jürjo artikkel.

Karusnahk on ammustest aegadest olnud luksuskaup ja prestiiži näitaja. Mis sorti karusnahkadega kaunistas end varauusaegne linlane ja kuidas see seostus tolleaegsete luksusmäärustega, räägib Astrid Wendel-Hanseni artikkel. Saame ka teada, mis laadi eksootilisi materjale võis leida 17. sajandi linlase kodus (Pia Ehasalu).

Kogumikus tuleb juttu ka loomamotiividest keskaegsetel portaalidel (Risto Paju), Valdemar II legendi seostest 16.–19. sajandi eripäraste hirvejalgpokaalide ja Tallinna rae verdüüridega (Kerttu Palginõmm) ning Tallinna Jaani seegi maalide ikonograafiast (Merike Kurisoo).

Kogumiku koostas ja toimetas Pia Ehasalu, kujundas ja küljendas Anne Järvpõld. Kogumiku väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Kaanepildil: Tallinna Linnamuuseumi kunstikogu, tundmatu autor: „Tallinna vaade Kopli rannast“ C. Fr.Chr. Buddeuse järgi, 19. sajand.

Kogumikud on müügil Tallinna Linnamuuseumis ja filiaalides, hind 15 €.

Tallinna Linnamuuseumi artiklite kogumik ilmub alates 2019. aastast uue nime, näo ja sisuga. Varasemast aastaraamatute sarjast erineb nii mitmekesisemaid võimalusi pakkuv läbiv värvitrükk kui ka lai autorite valik ka väljaspoolt muuseumi.

Tallinna Linnamuuseumi toimetised_2019

Uurimuslike artiklitega kogumikke-aastaraamatuid on Tallinna Linnamuuseum välja andnud alates 1992. aastast, viimane number ilmus aastal 2010. Praeguseks on muutunud kogumiku nimetus, aga mõneti ka üllitise tervikkontseptsioon. Kui seni olid muuseumi aastaraamatute autoriteks vaid muuseumi enda uurijad, teadurid ja koguhoidjad, siis nüüdsest on kaasatud ka laiem kirjutajate ring, erialaspetsialiste ülikoolidest ja teistest muuseumidest.
Tallinna Linnamuuseumi Toimetiste põhirõhk jääb endiselt Tallinna ajaloo ning muuseumi enda kogude tutvustamisele. Nn varia-formaadis kogumike ehk siis laiema temaatilise ampluaaga kirjutiste kõrval on plaanis keskenduda ka kindla temaatikaga kogumikele.

Toimetiste esinumber on temaatiliselt mitmekesine ja sisaldab kaheksat mahukat artiklit üsna erinevatelt aladelt, alates arheoloogiast kuni Peeter I maja ajalooni.
Koostaja ja toimetaja on muuseumi teadusdirektor Pia Ehasalu, kujundus ja küljendus Anne Järvpõld.