Autorid: Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung, Carlsbergi stipendiumi saajad.
Ajaloouuringud toimuvad omapärasel viisil. Mõnikord avastavad ajaloolased uusi fakte, kuid otsustavad neid mitte tähtsustada ja nii võivad need jääda laiemale ajaloohuviliste ringile tundmatuks. See kehtib ka Saksa ordu valduste kohta keskaegses Taanis. Ehkki allikaid on juba ammu avaldatud, ei tea isegi enamik ajaloolasi, et Saksa ordul oli 13. ja 14. sajandil Taani kuningriigis maavaldus.
Kuna Mihkel ja Stefan vaatasid läbi keskaegsete dokumentide väljaandeid Taani ajaloost, avastasid nad huvitava üriku, mille andis välja Saksa ordu Liivi haru meister 1353. aasta suvel. Nimelt läänistas meister Saksa ordu valdused Taanis mõjukale Taani aadlikule Stigot Andersen Hvidele. Valdused koosnesid põldudest, heinamaadest, karjamaadest, kalapüügikohtadest, metsast ja teatavatest nimetamata õigustest ja sissetulekutest ning asusid Taani kuninga Valdemar IV (1340–1355) kuningliku domeeni aladel.
Need Saksa ordu valdused asusid kahtlemata Taanis. Aga kus? Ja kes oleks võinud need neile annetada? Need on küsimused, millega soovisime edasi töötada. Praegu oleme leidnud vaid ühe lisaallika, millel on nende valdustega mingisugunegi seos. See on nimekiri dokumentidest, mille rootslased võtsid Kuramaa hertsogi arhiivist 1621. aastal ja mis toodi Stockholmi. Kuramaa esimese hertsogina oli Gotthard Kettler (1561–1587) ühtlasi Saksa ordu Liivi haru viimane meister, tema arhiiv sisaldas märkimisväärset osa siinse Saksa ordu haru arhiivist. Selles loetelus mainitakse 1299. aastal tehtud ärakirja Taani kuninga Eriku ürikust Lyndelli valduste kohta. Kahjuks pole seda ärakirja ega ka algset ürikut veel leitud ja need on tõenäoliselt kadunud. Nii et me ei tea isegi seda, kes kolmest 13. sajandil Taanit valitsenud Erikust esialgse üriku väljastas, rääkimata sellest, kas too Lyndell oli tõepoolest sama koht kui Linde. Kas võib öelda, et kas Erik IV (1241–1250), Erik V (1259–1286) või Erik VI (1286–1319) annetas Linde Saksa ordule? See tundub tõenäoline, kuid Eriku ürik võis ka kinnitada mõne teise Taani aadliku annetust ordurüütlitele. Me lihtsalt ei tea seda.
Seisime silmitsi veelgi suurema probleemiga, kui hakkasime otsima, kus see konkreetne Linde Taanis tegelikult asub. Taanis on (ja oli) mitmeid Linde-nimelisi kohti, millest mõnede nimi on sajandite jooksul muutunud. Näiteks hüüti Suurt ehk Store Lindet keskajal lihtsalt Lindeks. Hoolimata kõigist meie pingutustest ei ole me veel Saksa ordule kuulunud Lindet kindlaks teinud. Saime teada, et me polnud esimesed, kes selle probleemiga tegelesid. Dr Eric Ulsig ja Dr Anders Bøgh olid mõlemad püüdnud seda mõistatust lahendada, kuid ei jõudnud rahuldavate järeldusteni. Võib juhtuda, et allikate vähesus ei võimalda ajaloolastel selle juhtumi kohta midagi kindlat öelda. Kas me suudame selle mõistatuse lõpuks lahendada? See on kindlasti meie eesmärk. Uuringud jätkuvad.
