Autor: Ando Pajus 1967. aasta juulis jõudis Tallinna Linnamuuseumi hõbemüntidest koosnev aare, mis oli 28. juunil välja tulnud Sakust, Tõdva jõe äärest, aiaposti augu kaevamisel. Kokku oli aardes 1962 hõbemünti. Peaaegu kaks ja poolsada neist olid väikesed pennid, ülejäänud aga killingid või siis ka vähemal määral Skandinaavia ja Saksa riikide ja riigikeste vastava kaaluga mündid,…
Autor: TLM kunstikogu hoidja Risto Paju Tallinna Linnamuuseumile kuulub Neitsitorn, mis on olnud tuntud kohvikuna, kuid enne seda oli torn aegade jooksul mitmetele kunstnikele ateljeeks. Neist on kirjutanud ajakirjas Imeline ajalgu (nr. 4. 2019) Tõnu Pedaru. Üheks seal elanud ja töötanud meheks oli ka arhitekt Karl Burman sen, kelle elumaja Kadriorus sõja ajal hävis. Elas…
Autor: TLM peavarahoidja Lea Sillart Tallinna kullasseppadest on arhiiviallikates esimest korda juttu 14. sajandi alguses. Esimene kullassepaameti skraa ehk põhikiri on teada 1393. aastast. Selles on muude regulatsioonide hulgas täpselt kehtestatud ka sellist meistriks saamise kord ja nõutavate meistritööde loetelu. Nimelt pidi sell pärast ettenähtud aastapikkust praktiseerimist meistrite juures valmistama rea esemeid, millest selgunuks, kas…
Autor: TLM peavarahoidja Lea Sillart 1921. a loodi Eesti Fotoklubi, mille juhatus asus Tallinnas. Klubi seadis oma eesmärgiks fotograafide igakülgse koolitamise ja selle väljundiks sai võimalus esineda fotonäitustel. Töö kandis vilja ja juba esimese viie aasta jooksul korraldati kümme fotokonkurssi. Võistlused tõid elevust fotograafide tegevusse ja andsid EFK-le julgust korraldad ka rahvusvahelisi üritusi. 1927-1928 aasta…
Autor: TLM peavarahoidja Lea Sillart II Maailmasõja üks võitjaid oli NSV Liit, mille koosseisu sõja tagajärjel kinnistus ka Eesti. Eesti territooriumile loodi mitmed vangi langenud Saksa sõjaväelaste ning ka Saksa armees ja relvastatud formeeringutes teeninud eestlaste kinnipidamisasutused, sealhulgas ka Tallinna Lillekülasse ning linna lähistele Maardusse.Eestis asunud vangilaagrites asus kuni ulatusliku repatrieerimise alguseni 1948. aasta sügisel…
Eestimaa kultuuripärandi ja fotoajaloo huvilistele on Tallinna Linnamuuseumi ja kirjastuse Tänapäev koostöös ilmunud uus kinkeraamat 170 etnograafilise fotoga. Seitse enne 1940. aastat tegutsenud nimekat autorit on jäädvustanud meid, Eesti inimesi. Ühiste kaante vahel on Teise maailmasõja eelse Eesti nimekate fotograafide teosed, mis on sündinud siirast soovist jäädvustada oma inimeste ja maa pärandkultuuri. Kõik need piltnikud on olnud…
Tuvastamata fotograaf. Vaade Pirita jõele, suunaga Pirita kloostri poole. Esiplaanil fotograaf plaatkaameraga. 1910. aastad. Stereo-klaasnegatiiv hõbeželatiinemulsiooniga, 9×18 cm. Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu, N5631:1440 2010. aastal alustanud veebiandmebaas annab struktureeritud teavet kuni 1944. aastani tegutsenud Eesti piltnike elu ja tegevuse kohta.Teave andmebaasis pärineb avaldatud artiklitest, teostest ning arhiiviallikatest. Teave täieneb pidevalt.Viited täpsetele allikatele leiab iga piltniku andmete…
20. juunist 9. juulini saab Vabaduse väljakul vaadata fotonäitust “Laulupeo teekond läbi aja”. Näha saab Tallinnas toimunud üldlaulupidude rongkäikude muutumist koos aja ning linna muutustega. Ajaloolane Jaak Juske on koos Fotomuuseumi ja Kultuuriametiga koostanud näituse laulupeost, kus on tänapäevaste fotode kõrval oluline roll ka Tallinna Linnamuuseumi fotokogul. Näitus keskendub laulupeo rongkäikule, mille taustal näeb nii…