Õigeusu kaelaristid kui sakraalne kaitse

Autor: Rimantas Šimkunas

Viimaste aastakümnete jooksul on arheoloogiliste väljakaevamiste käigus kogunenud ülikoolide ja muuseumide hoidlasse suurel hulgal seni uurimata õigeusu kaelariste.  Tallinna Ülikooli vilistlasel Rimantas Šimkunasel tekkis asja vastu huvi Tallinna Garnisoni Hospidali kalmistu arheoloogilistel väljakaevamistel 2019. aastal ja siit väike ülevaade tema bakalaureusetööst. 

Õigeusu ristid on oma 1000-aastase ajalooga olnud lahutamatuks osaks õigeusu tunnistajate elus: rist anti inimesele juba sündides ristimisel, ning pandi surma järel lahkunule hauda kaasa. Kaelaristi (kreeka keeles ἐγκόλπιον, enkólpion), funktsiooniks oli eelkõige kokkukuuluvuse kui sideme tähis õigeusklike kogukondade ja kiriku vahel. Usuti, et kaelaristid on seotud kiriku ja pühakutega, need kandsid endas pühalikku väge ja sakraalset kaitset.

Foto: Marko Mikael Marila

Ristide tulekust ja tüüpidest

Eesti- ja Liivimaal hakkasid õigeusu ristid rohkearvuliselt esinema alates 18. sajandist. Tallinnast ja Tartust leitud ristid kattuvad paljuski Venemaalt leitud tüüpidega, mis osutavad, et samasuguseid ikonograafilise ja piibli süžeega riste kasutati olenemata geograafilisest asukohast. Tallinna Garnisoni Hospidali ja Tartu Lillemäe kalmistu meeste, naiste ja laste matustest leitud õigeusu ristide tüübid kinnitavad, et sooline kuuluvus ei olnud nende kandmisel määravaks – kanti enam-vähem ühesuguseid riste. 

Õigeusu ristidide tüüpe on võimalik eristada kuju järgi: 1) sirge- 2) ümara- 3) labidaotsalised 4) laienevate otstega 5) kiilutaolised 6) kolmeotsalised (liilia- ja ristikheinakujulised) 7) ankruotsalised 8) kupli- või sibulaotsalised 9) rombiotsalised 10) õielehe kujulised. Vaata: märge 1.

Kolme ja ankruotsalised ristid Tallinna Garnisoni Hospidali arheoloogilistelt väljakaevamistelt 1983. aastal. (TLM arheoloogiakogu, fotod: Meeli Küttim).

Kupli- või sibulaotsaline õigeusu kaelarist Tartu Lillemäe kalmistult (TLÜ arheoloogia teaduskogu, foto: Irita Kallis)

Vask – püha metall

Esemete uurimisel selgus, et peamiseks ristide valamise tooraineks on vask, mida õigeusklikud peavad pühaliku omadusega metalliks ja mis kaitses kurjade jõudude eest. See uskumus võib tuleneda Piiblist. Nimelt 41. loo järgi valmistas Mooses vasest mao, mis pidi rahvast kaitsema mürkmadude eest. Hoopis haruldasemaks materjaliks ristide valmistamisel on merevaik. Siiani on Eestist leitud ainult kaks merevaigust õigeusu kaelaristi – Tartu Lillemäe õigeusu kalmistult ja Tallinnast Püha Issanda muutmise kirikust. Unikaalsus seisneb selles, et kui üldjuhul on ristid tehtud suurtes kogustes masstoodanguna, siis need kaks on valmistatud käsitööna ja ainueksemplarina. Venemaal on leitud vaid üks analoogne rist, mis kuulus 19. sajandil Vene väejuhi Mihhail Kutuzovi emale. Kellele aga Eestist leitud näited võisid kuuluda, vajaks edasist uurimist. 

Tallinnast Püha Issanda Muutmise Kirikust leitud merevaigust rist. Ornamenteeritud kaheksaotsalise Kolgata mäe ristiga, keskel oda ja roo ning all Aadama haud. (TLM arheoloogiakogu, foto: Meeli Küttim)

Tartu Lillemäe õigeusu kalmistult leitud merevaigust rist. Peal on kujutatud Jesuiitide ordu sümbolit. (TLÜ arheoloogia teaduskogu, foto: Irita Kallis)

Ornamendist ja tähendusest

Õigeusu ristidel kujutatud ornament on seotud peamiselt Jeesuse ristilöömisega. Valdavalt on kujutatud Kolgata mäge, kaheksaotsalist risti ning Jeesuse piinariistu: oda ja roodi, mille otsas olevat äädikaga immutatud käsna anti Jeesusele juua. Risti alumises osas on kujutatud Kolgata mäele maetud Aadama hauda. 

Pildid 1–2 kujutavad kaheksa- ja seitsmeotsalist Kolgata mäe risti, 3–6 oda ja roo paiknevust risti keskmes, 7–8 okaskrooni ja 9–14 Aadama haua sümboli tähist. Vaata: märge 2.

Peale mainitud ornamentide uuriti ka ristidel olevate kirjade tähendusi. Siinkohal mõned levinumad näited:

Paremal Tartu Lillemäe õigeusu kalmistult (TLÜ arheoloogia teaduskogu, foto: Irita Kallis) ja vasakul Tallinna Keskhaigla lastepolikliiniku objektilt (TLM arheoloogiakogu, foto: Meeli Küttim) leitud ristidel olevate sümbolite tähendused.  

Üleval ЦРЬ СВЫ (Царь Славы) tähistab slaavlaste tsaari.

Vasakul IC  ja paremal XC (Иисус Христос) tähistab Jeesus Kristust.

Keskel ННК TK (Победитель) võitja – tähistab Kreeka mütoloogias võtjate jumalannat Nikat, kes autasustas võitjaid au- ja loorberipärjaga.

All МЛРБ (Место лобное рай бысть) – tähistab taevaväravaid ja paradiisi 

Tartu Lillemäe kalmistult leitud risti tagumisel küljel on kujutatud psalmi nr 67, algusega Кресту твоему покланяемся, Владыко и Святое Воскресение Твое славим – jumala taassünd. (TLÜ arheoloogia teaduskogu, foto: Irita Kallis). 

Loe lisaks:

Šimkunas, R. 2020. 17.–19. sajandi õigeusu kaela- ja rinnaristid Tallinna Garnisoni Hospidali ja Tartu Lillemäe kalmistu arheoloogilise leiuainese näitel. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool. https://www.etera.ee/s/4WtWJMLuUT

Märge 1.  Э. П. Винокурова. Культура средневековой Москвы Х век. Металлические литые кресты-тельники ХVII. Российская академия наук. Москва 1992. Cт 326–360, с 330

Märge 2.   Э. П. Винокурова.