Autor: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi tekstiiliajaloo teadur, PhD Kerttu Palginõmm
Teadusprojekti ”Globaalne ja lokaalne: Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad” (KUM-TA133) üks eesmärke oli külastada oma meeskonnaga olulisi teaduskeskusi Šveitsis.
Piltvaibaprojekti meeskonda kuuluvad Kerttu Palginõmm (Tartu Ülikool, tekstiiliajaloo teadur); Riina Rammo (Tartu Ülikool, arheoloogia kaasprofessor), Hannes Vinnal (EKA, külalisdotsent), Pia Ehasalu (TLM, teadusdirektor), Maris Rosenthal (TLM, peavarahoidja), Heiti Kulmar (TLM, konserveerimisosakonna juhataja), Triinu Tuvi-Kusterle (TLM, koguhoidja), Merike Neidorp (TLM, konservaator).
Maalilise Šveitsi küla jalamil asub Abegg-Stiftung, mis on pühendunud tekstiilide kogumisele, konserveerimisele, uurimisele ja esitlemisele. Tuntud pilvaibaekspert Guy Delmarcel nimetas seda meile hiljuti tekstiilikonserveerimise Sixtuse kabeliks. Sihtasutusele panid 1960. aastatel aluse Zürichi töösturiperekonnast pärit Werner Abegg ja tema kunstiajaloolasest abikaasa Margaret. Perekond kogus tarbekunstiesemeid rõhuga tekstiiilidel. Abeggi kompleksi moodustavad lisaks uurimisruumidele ja tekstiilifondile ka muuseum, raamatukogu ja perekonnale kuulunud Abeggi villa. 20. sajandil ehitatud neobarokses villas paiknevas raamatukogus on eksponeeritud meie piltvaipade seisukohalt oluline näide 16. sajandi Enghieni töökojast, mis on publitseeritud ka Tallinna Linnamuuseumi toimetistes (nr 2/2022, lk 223).
Meie uurimisrühma võeti kõikjal Šveitsis vastu suure soojusega, meie eriline tänu kuulub Abegg-Stiftungi direktor Regula Schortale. Kevadine Šveits oli parasjagu oma tipphetkes. Külastasime Abegg-Stiftungis nii konserveerimiskeskust, antiikaja tekstiilidele pühendatud näitust kui ka villa Abeggit. Külastust saatis pidev konsulteerimine konservaatorite ja kuraatoritega nagu Eveline Vetter ja Anna Jolly. Täiendust sai ka Tallinna Linnamuuseumi raamatukogu. Ühtlasi valmistas reis ette Tallinna Linnamuuseumi piltvaipade konserveerimist, aga ka eksponeerimist tulevikus.
Meie uurimisrühma jaoks oli samavõrra väärtuslik Berni Ajaloomuuseumi külastus, kus veetsime terve päeva. Eriliselt tänuväärne oli hommikune ateljeekülastus, kus konservaator Maike Piecuch tutvustas meile Caesari seeriasse kuuluvat piltvaipa. Caesari seeria tellijaks oli ilmselt Burgundia hertsog Charles Südi või tema lähedane kaasvõitleja Guillaume le Baume 15. sajandil. Burgundia õukond andis olulise panuse piltvaibakunsti, mida nende pärijad, Habsburgid, edasi kandsid. Tegemist on äärmiselt väärtusliku ja kõrgekvaliteedilise seeriaga, mis lisaks siidile sisaldab ka kuldlõnga. Maike Piecuch tutvustas põhjalikult teose konserveerimise eeltöid, konserveerimist De Witi manufaktuuris ja samuti kaasaegseid eksponeerimispõhimõtteid. Meil oli rõõm saada osa niivõrd põhjalikust tööst. Hiljem tutvusime konserveeritud teosega juba lähemalt näitusel Murteni lahingust.
Berni Ajaloomuuseum on eelkõige oluline seetõttu, et tänu 15. sajandi lõpus šveitslaste kätte langenud Burgundia sõjasaagile omavad nad erakordset kogu. Nende hulgas oli meile üks huvipakkuvamaid Burgundia hertsog Philippe Hea Brüsselist tellitud verdüür, mida peetakse oma ajastu tippsaavutuseks. Teos pärineb aastast 1466 ja kuulus algselt kaheksaosalisse seeriasse. Nüüdseks on seeriast alles vaid üks, teistest on säilinud osalised jäädvustused akvarellidena. Samamoodi nagu Tallinna verdüüride taimi, on Berni tapisseriil kujutatud taimi botaaniliselt uuritud ja neid tuvastatud kokku 397. Kuna verdüür ei ole säilinud terviklikult, võis taimi olla tegelikult üle 500. Teosel on kujutatud Burgundia õukonna vappi ja Philippe Hea embleeme nagu tuleraud ja tulekivi. Tallinna verdüüridega seovadki teost paradiisliku taimekülluse keskel olevad vapid. Nii peab Philippe Hea tuhande lille vaip meile meenutama, et Burgundia hertsogiriik on paradiis. Tallinna väikese vapi kordumine Tallinna Linnamuuseumi viiel verdüüril kannab sama mõtet.
Berni Ajaloomuuseumi kollektsioonidega tutvumisel oli meie peamine rõhuasetus piltvaipadel. Kogusid tutvustas meile Zürichi Ülikooli doktorant Sabrina Schmid, kellega koos nägime muuseumi haruldasi tapisseriisid ja kallihinnalisi tikandeid. Taaskord oli fookuses ka teoste eksponeerimispoliitika, mis on oluline Tallinna Linnamuuseumile loodetavasti peatselt ehitatava Avatud Kogude hoone vaates.
Kerttu Palginõmm ja Pia Ehasalu jõudsid reisi kestel uurida veel Berni Kunstimuuseumis nn New Hollsteini sarja graafikaraamatuid, kust nad leidsid tõepoolest ka huvitavat informatsiooni.
Reisi lõpetas ringkäik Zürichi mahukates muuseumides. Meie reisiseltskond jõudis nii Šveitsi suurimasse kunstimuuseumisse, Zürich Kunsthausi, Rahvusmuuseumisse kui ka Disainimuuseumisse. Viimases avanes võimalus tutvuda ka avatud kogude hoidla võimaluste ja lahendustega. Teadusprojekti üks eesmärke oli meie kohalike kompetentside tõstmine, tänapäevase konserveerimis-, säilitamis- ja eksponeerimispoliitikaga tutvumine. See kõik teenib piltvaipade tulevikus korrastamise, hoidmise ja esitlemise eesmärke.
Teadusprojekti KUM-TA133 finantseerib Kultuuriministeerium teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023-2026”.
Loe piltvaibaprojektist lähemalt Tallinna Linnamuuseumi kodulehelt:
Haruldaste piltvaipade teadusprojekt Tartu Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnamuuseumi koostöös
