Loodusarmastuse seemneid külvav välinäitus ehk kes on roheliste näppudega laps?

Autor: Mari Tammar 14. mail avatakse Kadriorus lastemuuseumi miniaias välinäitus “Roheliste näppudega lapsed”, mis suunab lapsi samm-sammu haaval loodusega sõbraks saama. Näitusel hakkavad muuseumi ümbrusse seatud seitse erikujulist tegevuspunkti kutsuma lapsi loodust lähemalt uurima ja põnevates tegevustes osalema. Näitus jääb muuseumi aeda püsivalt ja selle uudistamine on kõigile tasuta. Näituse idee autor on Lastemuuseum Miiamilla…

Ants Laikmaa. Mustlased ja abessiinlane

Autor: Liis Pählapuu, kunstiajaloolane Ants Laikmaa ateljeekooli algusajast Laikmaa ateljeekooli algusaeg Pikal tänaval on mitmes mõttes põnev ja kirev aeg, mis sellisena hiljem enam ei kordu. 1904. aasta sügisel, pärast ateljeekooli kolimist Kotke maja korteri avaramatesse ruumidesse Niine tänav 4 olid peaaegu kõik Laikmaa sealsed õpilased eestlased. Pikal tänaval alustanud seltskond oli aga väga mitmekesine.…

Mustpeade epitaaf ja Liivi sõja aegne relvastus

Autorid: Ando Pajus, Aet Laast. 11. septembril 1560 Tallinnas, Jeruusalemma mäe lahingus langenud kümne Mustpeade vennaskonna liikme mälestuseks maalitud epitaaf on suurepärane ajalooallikas Liivi sõja mõningate detailide selgitamiseks ja täpsustamiseks. Oluline on epitaafi puhul kõigepealt see, et tegemist on vanima säilinud Tallinna vaatega aastast 1561. Maalilt leiame peale Tallinna kirikute ja kindlustuste ka linna hukkamispaiga,…

Ants Laikmaa ateljeekooli algusajast

Autor: Liis Pählapuu, kunstiajaloolane Haapsalust Tallinna Peale tagasi jõudmist õpingutelt Saksamaal ning täis värskeid elamusi 1900. aasta Pariisi maailmanäituselt, suundus Ants Laikmaa kodukanti Läänemaale, seades end peagi sisse Haapsalus. Ta oli juba mitmeid aastaid tegutsenud akadeemilisest õpetusest eemaldunud vabakunstnikuna ning Haapsalus sai erilise hoo sisse tema looming portreevaldkonnas. Laikmaa oli selleks ajaks leidnud oma kunstnikuiseloomule…

Ülestõusmispühad üle Euroopa

Autor: Laura Jamsja Bjelovari linnamuuseum avas 26. märtsil näituse teemal “Lihavõtted Euroopa Liidus”. Eestist jõudsid näitusele munavärvimise paberid Tallinna Linnamuuseumi kultuuriloolisest kogust. Bjelovari linnamuuseumi kogus asub üks vanimaid säilinud lihavõttemune Euroopas. Igal aastal on muuseumil tavaks korraldada ülestõusmispühade puhul näitus kohalikest pühadetraditsioonidest. Tänavu osalevad näitusel kõik 27 Euroopa Liidu riiki, kes igaüks esindavad mõne esemega…

Carlsbergi stipendiaadid 15: Tülikas legaat – Albert Suerbeeri konflikt Lundi peapiiskopi Uffega

Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu 1245–1246. aasta talvel asutas paavst Innocentius IV uue peapiiskopkonna Läänemere idaosas. Preisimaa, Liivimaa ja Eestimaa peapiiskopkond oli mõeldud hõlmamaks neid üheksat piiskopkonda, mis ei kuulunud veel ühegi peapiiskopkonna juurde: Kulmi, Warmia, Pomeasania, Sambia, Kuramaa, Semgallia, Riia, Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondi. Esimene Preisimaa, Liivimaa ja Eestimaa peapiiskop oli Albert Suerbeer (1245–1273,…

Südamlikud mälestused Köie tänavalt

Tänu Kalamaja tänavatel paiknevale välinäitusele “Kalamaja kadunud killud” võttis meiega ühendust Saksamaal elav Tania Lestal, kelle juured ulatuvad aga Köie tänavale. Tania pere elas Köie 1a-1 korteris 1918–1940, kuni nad lahkusid Eestist Saksamaale. Tania kirjutas perest oma emakeeles ehk inglise keeles. Autor: Tania Lestal The district of Kalamaja was long regarded as home for my…

Nii möödusidki kevaded Kalamajas 1960ndatel

Autor: Illi Ero, endine Kalamaja elanik Seda, et kevad hakkab varsti saabuma, kuulutati Kalamajas üsna valjuhäälselt. Kassid võtsid laulu üles ja pidasid öösiti kõvasid kontserte, varblased sättisid end päeval põõsastele laulukoori harjutusi tegema ja musträstas alustas oma meloodiliste trillerdamistega  juba enne hommikuvalguse saabumist. Ka tihaseid võis kuulda laulmas oma toredat ti-ti-taad. Tänapäeval tihased enam niimoodi…

Ajateatri installatsioon „Mälupildid“. Mälestused märtsipommitamise ööst

Ükski muutus läbi Tallinna ajaloo pole linna tänast nägu mõjutanud rohkem kui märtsipommitamine (9.-10. märts 1944). Linna kaardilt kadusid terved piirkonnad. Hukkunute arv on jäänud saladuseks tänini. Lõplikult tuvastati 757 surnukeha. Enamik ohvreid olid naised, vanakesed ja lapsed. 20 000 inimest kaotas kodu. Iga tol ööl Tallinnas viibinu mäletab toimunut surmani. Meenutamaks Tallinna märtsipommitamise kurba aastapäeva…

Linnalooma näitus: pudulojuseid peeti meeles ka Tallinna seadustes

Näitusetekst: Juhani Püttsepp, leiud ajaloost: Inna Jürjo Tallinnas 13. sajandil kehtima hakanud Lübecki linnaõigus pani paika reegleid inimeste jaoks, kuid püüdis ka loomapidamise kaoses korda luua. Näiteks oli sätestatud, et hulkuva looma leidja pidi sellekohast teadet laskma kirikus kuulutada. Kui omanik välja ei ilmunud, tuli loom maha müüa ja raha jäi kirikule. Küll oli tavaks…