Author: Tania Lestal The district of Kalamaja was long regarded as home for my family. My grandfather Alexander Lestal (born 1921) grew up there and was surrounded by family who lived nearby. His cousin Ralf Lesthal (grandfather of Andrei Nazarov) lived in Graniidi Street and his cousins Dorothea and Karl Niggul lived at Köie 1a-1.…
Autor: Illi Ero, endine Kalamaja elanik Seda, et kevad hakkab varsti saabuma, kuulutati Kalamajas üsna valjuhäälselt. Kassid võtsid laulu üles ja pidasid öösiti kõvasid kontserte, varblased sättisid end päeval põõsastele laulukoori harjutusi tegema ja musträstas alustas oma meloodiliste trillerdamistega juba enne hommikuvalguse saabumist. Ka tihaseid võis kuulda laulmas oma toredat ti-ti-taad. Tänapäeval tihased enam niimoodi…
Ükski muutus läbi Tallinna ajaloo pole linna tänast nägu mõjutanud rohkem kui märtsipommitamine (9.-10. märts 1944). Linna kaardilt kadusid terved piirkonnad. Hukkunute arv on jäänud saladuseks tänini. Lõplikult tuvastati 757 surnukeha. Enamik ohvreid olid naised, vanakesed ja lapsed. 20 000 inimest kaotas kodu. Iga tol ööl Tallinnas viibinu mäletab toimunut surmani. Meenutamaks Tallinna märtsipommitamise kurba aastapäeva…
Näitusetekst: Juhani Püttsepp, leiud ajaloost: Inna Jürjo Tallinnas 13. sajandil kehtima hakanud Lübecki linnaõigus pani paika reegleid inimeste jaoks, kuid püüdis ka loomapidamise kaoses korda luua. Näiteks oli sätestatud, et hulkuva looma leidja pidi sellekohast teadet laskma kirikus kuulutada. Kui omanik välja ei ilmunud, tuli loom maha müüa ja raha jäi kirikule. Küll oli tavaks…
Autor: kunstikogu hoidja Risto Paju, konservaator Annely Miil Tallinna Linnamuuseumi kunstikogusse kuulub üks ainulaadse elukäiguga kunstiteos, mis on suurema osa oma elust, ligi pool sajandit, veetnud pagenduses hoidlasügavuses. Eriliseks teeb selle asjaolu fakt, et pelgalt teadmine maali muuseumis hoidmisest võinuks tollal muutuda ohuks nii teadjale kui ka maalile. See teos on Maximilian Maksolly 1920. aastatel…
Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung Saksa ordu alustas 1443. aasta sügisel sõda Novgorodi vürstkonna vastu. Rünnakut juhtis Kirde-Saksa kõrgaadlik – Kleve junkur Gerhard, keda võib ka pidada sõja põhjustajaks. Kui junkur Gerhard 1438. aastal läbi Novgorodimaa reisis, langes tema tõlk mõrva ohvriks. Noor isand pidas seda tapmist oma au haavamiseks ja tahtis selle eest lahingus…
Autor: Andres Siplane, Kalamaja elanik 19. sajandi lõpul hakati rajama telefonivõrke. Meiepoolses maailmanurgas kaevati telefoniliinide jaoks šahtid tänava alla ning liinide hooldamise jaoks paigaldati luugid. Et eristada neid kanalisatsiooniluukidest, siis kasutati luukide kujunduses viiteid elektrile või telefonile või välgunooltele. Tihti kirjutati ka ühel või teisel viisil peale sõna „telefon“. Tallinna telefonivõrk rajati mäletatavasti 1887. aastal…
by Stefan Pajung and Mihkel Mäesalu In the winter of 1245-1246, Pope Innocent IV decided to establish a new archbishopric in the Eastern Baltic. This archbishopric of Prussia, Livonia and Estonia was meant for those nine bishoprics – Kulm, Pomesania, Sambia, Warmia, Riga, Semigallia, Curonia, Osilia and Tartu – which did not yet belong to…
Meenutab Toomas Abiline, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi juhataja, Kaupo Deemanti toakaaslane aastatel 1995–2002 12. veebruaril 2021 täitub 85 aastat Tallinna Linnamuuseumi kauaaegse töötaja Kaupo Deemanti (1936–2010) sünnist. Kaupo oli legend juba eluajal: kompromissitu aatemees, rahvuslane, kaitseliitlane, taarausuline, muuseumitöötaja, arheoloog ja sõjaajaloolane kogu ihu ja hingega. Kaupo oli pärit Võrumaalt Kõrgepalust, põlisest seppade soost. Vanaisa…
Autor: näituste projektijuht Johanna Rannula Näituseid tehakse ikka inimloomadele, kuid “Linnalooma” näitus on eriline ja seepärast said avamisele kutsutud ka erilised külalised – kohale tulid oinas ja lambatall, hanedepaar, kaks kukke, üks rott, küülik, poni ning 10 kitsekest. Kuid kuidas see kõik juhtus? Heade ideede realiseerumiseks on vaja mitmete asjade kokkulangemist. Kuna koroonatingimustes suuri kogunemisi muuseumites korraldada…