Ükski muutus läbi Tallinna ajaloo pole linna tänast nägu mõjutanud rohkem kui märtsipommitamine (9.-10. märts 1944). Linna kaardilt kadusid terved piirkonnad. Hukkunute arv on jäänud saladuseks tänini. Lõplikult tuvastati 757 surnukeha. Enamik ohvreid olid naised, vanakesed ja lapsed. 20 000 inimest kaotas kodu. Iga tol ööl Tallinnas viibinu mäletab toimunut surmani. Meenutamaks Tallinna märtsipommitamise kurba aastapäeva…
Näitusetekst: Juhani Püttsepp, leiud ajaloost: Inna Jürjo Tallinnas 13. sajandil kehtima hakanud Lübecki linnaõigus pani paika reegleid inimeste jaoks, kuid püüdis ka loomapidamise kaoses korda luua. Näiteks oli sätestatud, et hulkuva looma leidja pidi sellekohast teadet laskma kirikus kuulutada. Kui omanik välja ei ilmunud, tuli loom maha müüa ja raha jäi kirikule. Küll oli tavaks…
Autor: kunstikogu hoidja Risto Paju, konservaator Annely Miil Tallinna Linnamuuseumi kunstikogusse kuulub üks ainulaadse elukäiguga kunstiteos, mis on suurema osa oma elust, ligi pool sajandit, veetnud pagenduses hoidlasügavuses. Eriliseks teeb selle asjaolu fakt, et pelgalt teadmine maali muuseumis hoidmisest võinuks tollal muutuda ohuks nii teadjale kui ka maalile. See teos on Maximilian Maksolly 1920. aastatel…
Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung Saksa ordu alustas 1443. aasta sügisel sõda Novgorodi vürstkonna vastu. Rünnakut juhtis Kirde-Saksa kõrgaadlik – Kleve junkur Gerhard, keda võib ka pidada sõja põhjustajaks. Kui junkur Gerhard 1438. aastal läbi Novgorodimaa reisis, langes tema tõlk mõrva ohvriks. Noor isand pidas seda tapmist oma au haavamiseks ja tahtis selle eest lahingus…
Autor: Andres Siplane, Kalamaja elanik 19. sajandi lõpul hakati rajama telefonivõrke. Meiepoolses maailmanurgas kaevati telefoniliinide jaoks šahtid tänava alla ning liinide hooldamise jaoks paigaldati luugid. Et eristada neid kanalisatsiooniluukidest, siis kasutati luukide kujunduses viiteid elektrile või telefonile või välgunooltele. Tihti kirjutati ka ühel või teisel viisil peale sõna „telefon“. Tallinna telefonivõrk rajati mäletatavasti 1887. aastal…
Meenutab Toomas Abiline, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi juhataja, Kaupo Deemanti toakaaslane aastatel 1995–2002 12. veebruaril 2021 täitub 85 aastat Tallinna Linnamuuseumi kauaaegse töötaja Kaupo Deemanti (1936–2010) sünnist. Kaupo oli legend juba eluajal: kompromissitu aatemees, rahvuslane, kaitseliitlane, taarausuline, muuseumitöötaja, arheoloog ja sõjaajaloolane kogu ihu ja hingega. Kaupo oli pärit Võrumaalt Kõrgepalust, põlisest seppade soost. Vanaisa…
Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu Enamik meie lugejaid, isegi kui nad teavad väga vähe Taani ajast Eestis, on kindlasti kuulnud Eestimaa hertsogkonna müümisest Saksa ordule aastal 1346. Eelmistes postitustes oleme käsitlenud Taani kuningate püüdlusi Põhja-Eesti tagasi saada. Seda teemat on seni uuritud eelkõige kuninganna Margrete I (1387–1412), Pommeri Eriku (1396–1439) ja Baieri Christofferi (1440–1448) valitsusajal.…
Autor: Illi Ero, endine Kalamaja elanik Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis saab alates 26.01.2021 tutvuda põneva näitusega “Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos”. Kalamaja puitmajade praod, pööningud ja õõnsused on pakkunud samuti turvalist varjupaiku kõikvõimalikele loomadele. Vana-Kalamaja tänaval elanud Illi Ero mälestustes on tema kodumaja püsiasukateks ka rotid, varblased ja kassid, kellega seotud lustakaid ja…
Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi “Linnalooma” näituse partneriks on lemmikloomapood Urr & Nurr. Kodumaine poekett on kokku puutunud igasuguste koduloomadega. Lugusid sellest, kuidas keegi, lemmikloom taskus, poodi astub, et talle head-paremat osta, on mitmeid. Poeketi juhataja Ave Lauren-Kriisa räägib lähemalt, kuidas on aastatega lemmikloomade pidamine muutunud. Kas ajad on muutunud? Harjumused on suuresti muutunud. Loomi…
Autor: Illi Ero, endine Kalamaja elanik Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis saab alates 26.01.2021 tutvuda põneva näitusega “Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos”. Kalamaja puitmajade praod, pööningud ja õõnsused on pakkunud samuti turvalist varjupaiku kõikvõimalikele loomadele. Vana-Kalamaja tänaval elanud Illi Ero mälestustes on tema kodumaja püsiasukateks ka prussakad, tuvid ja hiired, kellega seotud lustakaid…