Carlsbergi stipendiaadid 11. Mitte mõõga, vaid õigusega

Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu Paar blogipostitust tagasi oli juttu Valdemar Atterdagist ja sellest, kas ta kavatses pärast ülejäänud Taani kuningriigi taasühendamist tagasi saada ka Põhja-Eesti, mille ta ise oli Saksa ordule maha müünud. 1355. aastal esitas Valdemar IV paavstile taotluse lasta Eestimaa müügileping tühistada, kuid paavst oli nõus seda tegema üksnes siis, kui ta…

Kalamaja eilsed ja tänased helid: kularataste kolin, lintmaki rokkkontsert ning teisel pool seina elavad jalkafännid

Autor: Kalamaja muuseumi külastusjuht Laura Jamsja Pea saja aasta vältel on kohati tundmatuseni muutunud see, milliste helidega Kalamaja inimestele mälestusest seostub. Siiski tuleb esile üks motiiv, mis ajahambale visalt vastu paneb ja tänu millele nii eilsed kui ka tänased Kalamaja elanikud oma naabrite elust osa saavad. Selleks, et mõista, kuidas üks asum ja selle argielu…

150 aastat raudtee rajamisest. Mis ühendab rongisõitu Neitsitorniga?

Koostas Julius H. Kits 5. novembril tähistame väga olulist sündmust nii linna kui ka kogu Eesti ajaloos. Möödub 150 aastat esimese raudtee rajamisest Tallinna (Revali) ja Peterburi vahel. 1870. aastal valmis raudteeliin, mis võimaldas kaupade ja reisijate vedu Paldiski, Tallinna ja Vene impeeriumi pealinna Sankt Peterburiga. Raudtee ehitust taotles ja organiseeris Eestimaa rüütelkond ja selle…

Õigeusu kaelaristid kui sakraalne kaitse

Autor: Rimantas Šimkunas Viimaste aastakümnete jooksul on arheoloogiliste väljakaevamiste käigus kogunenud ülikoolide ja muuseumide hoidlasse suurel hulgal seni uurimata õigeusu kaelariste.  Tallinna Ülikooli vilistlasel Rimantas Šimkunasel tekkis asja vastu huvi Tallinna Garnisoni Hospidali kalmistu arheoloogilistel väljakaevamistel 2019. aastal ja siit väike ülevaade tema bakalaureusetööst.  Õigeusu ristid on oma 1000-aastase ajalooga olnud lahutamatuks osaks õigeusu tunnistajate…

Carlsbergi stipendiaadid 10. J’accuse – tapmisest, rüüstamisest ja teistest hirmsatest kuritegudest. Järg Johann von Wesenbergi loole

Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung Saksa ordu Liivimaa haru meister Gerhard von Jork (1309–1322) kirjutas Tallinna raele Taani valdustes elunevatest röövlitest, kes rüüstavad Tartu piiskopkonna ja Vene aladel. Ordumeister palus Tallinnal saata saadikud Härgmäel (läti k. Ērģeme) toimuvale maapäevale, arutlemaks, kuidas need röövlid hävitada ja maalt pagendada. Gerhard dateeris oma kirja kahjuks vaid kuupäeva –…

Üleskutse “OTSIME TÄISID!” ja muud seigad putukate kogumisest näitusele “Linnaloom”

Autorid: näituste projektijuht Johanna Rannula ja koguhoidja Küllike Tint. Liblikate ja mardikate püüdmine oli vanasti väga hinnaline, lausa elitaarne tegevus. See oli aeganõudev ja selle jaoks ei olnud tavalisel talupojal aega ega ka vahendeid. Hobi võis olla paslik mõnele aadlikule või muidu saksale. Nõukaajalgi oli raske saada selleks vajalikke spetsiaalseid klaase ja nõelu. Kuidas siis…

Carlsbergi stipendiaadid 9. Kuninga tagasitulek

Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu Kõigile on teada, et Taani kuningas Valdemar IV Atterdag müüs 1346. aastal Põhja-Eesti Saksa ordule. Kuid kas tal oli ka kunagi kavas Eestimaa tagasi nõuda? Taani ajaloolane William Mollerup, kes kirjutas aastal 1880 raamatu Taani suhetest keskaegse Liivimaaga, eitas kategooriliselt seesuguste plaanide olemasolu ning tema järeldust peeti pikka aega tõeseks.…

Linnamuuseumi teremok-laegas

Autor: konservaator Jaan Märss Tallinna Linnamuuseumi jõudis Vene rahvuslik laegas-teremok, kui selle andis oma varadest üle Eesti Riiklik Kunstimuuseum novembris 1957. Tunnusega TLM  5686 KM 24 praegu linnamuuseumi kogusse kuuluva laeka varasem päritolu pole teada.  Laegast oli säilitatud lahtivõetud kujul tõenäoliselt juba umbes 100 aastat. Halva seisukorra tõttu oli laegas-teremok jäänud Linnamuuseumis kauaks teiste laegaste varju, kuni säilitustingimuste parandanedes jõudis…

Carlsbergi stipendiaadid 8. Kas Eesti oli esimene Taani kuningriigi piirkond, kus Valdemar IV suutis oma võimu kehtestada?

Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung 1339. aasta mai alguses võõrustas Tallinna toomhärra Willekin Valge (Willekinus Albus) külalisi oma Toompeal asunud majas. Tallinna raehärra Hermann Heympel sai peo ajal raskelt vigastada, kahjust teadmata asjaoludel. Seepeale sisenes Willekin Valge majasse rida Tallinna kodanikke eesmärgiga viia Willekin sealt minema. Kodanikud sattusid teiste peo külalistega rüselusse ja tapsid Nicolaus…

Tallinna viimased päevad Rootsi võimu all aastal 1710

Thomas Wilhelm Greiffenhageni ja Aleksander Loidi artiklitest kokkuvõtte teinud Eero Väin, pildiallkirjad ajaloolane Kalle Kroon. Täpselt 310 aasta eest leidis aset oluline ajalooline pööre Tallinna linna, aga ka üldiselt eestlaste ja muude eestimaalaste elus: pärast 150 aastat Rootsi valitsuse all toimus siinsete alade üleminek Tsaari-Venemaa ülemvõimu alla. Ja kes seda siis tollal teada oskas, et…