Autorid: Meriliis Kotkas, Toomas Abiline
Linn ei ole üksnes inimeste elupaik, oleme linnaruumi ikka jaganud ka teiste hingelistega, – putukate, lindude, närilistega, kodu- ja isegi metsloomadega. Need on olnud meie kallid kaaslinlased. Nendega kõrvuti oleme sajandeid elanud, hinganud sama linnaõhku, jaganud linnaruumi ning mõnega isegi voodit. Loomadest, lindudest ja putukatest linna ajaloos on räägitud teenimatult vähe. Nendelt kaaslastelt oleme saanud eluks vajalikku, nad on toonud linna kirevat elu, mitmekesist helitausta, pikantseid aroome, kuid vahest ka nuhtlust ning vaeva. Siiski, – selle sagiva, häälitseva ning toimeka seltskonnata oleks linn tühi ja elutu paik, – linnaloomad on meie näituse kangelased.
Näitus Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis on külastajatele avatud alates 26.01.2021. Tallinna Linnamuuseumi ajaveebis hakkame avaldame katkendeid uurimustest ja tekstidest, mille põhjal näitus sai koostatud. Seekord on fookus just metsloomadel.
MEIE METSIKUD NAABRID – METSLOOMAD LINNAS
Kas teadsid, et Tallinn on Euroopa üks liigirikkamaid linnu. Siin võime kohata 1191 loomaliiki, kellest üle poole on putukad. Nii nagu inimesigi, meelitavad linnad metsloomi uute võimaluste ja ressurssidega, ka nemad tulevad siia hea elu peale. Loomad õpivad uues keskkonnas hakkamasaamist ja osad on selles väga edukad.
Mõned loomad, nagu tuvid, oravad ja rotid, on linnas elanud juba pikka aega. Teised nagu rebased, kanakullid ja koprad, kolinud linnadesse alles hiljaaegu. Nad on siia jõudnud, sest nende elupaigad on vähenenud või on nad avastanud viisi, kuidas linnas toitu ja peavarju leida.
Linnas kohatud metsloomad tekitavad elevust ja huvi. Miks on nad endale elupaigaks valinud just linna? Kuidas on nende käitumine linnas muutunud ja arenenud?
KEDA LINNAS KOHATA VÕIB? MEIE KARVASED SUGULASED – IMETAJAD
Linnas võime kõige sagedamini kohata väikeimetajaid: oravaid, siile, rotte ja rebaseid. Ning muidugi ka nahkhiiri. Tallinna 44 imetajaliigist on veerand nahkhiired!
Paljud neist loomadest on öise eluviisiga, nii ei pruugi me teadlikud ollagi, et meie maja juures põõsa all elab siil või pööningul põhja-nahkhiirte koloonia.
Linnas saavad hästi hakkama just generalistid – loomad, kes pole elupaiga osas valivad ja söövad peaaegu kõike. Seetõttu polegi linnas tavaliselt suuri kiskjaid nagu karu ja hunti – nood on äärmiselt spetsialiseerunud ja vajavad jahipidamiseks suurt territooriumi ning toiduks värsket liha. Kuna inimene ei salli enda lähedal kiskjaid, siis hoiavad nad ka targu eemale.
Rebased on hästi uudishimulikud ja kohanemisvõimelised loomad, nad võivad elada nii parkides, tööstusaladel kui ka jäätmaadel. Süüa leiavad nad aedade kompostihunnikutest, prügikastidest ja õue jäetud koerakaussidest. Rebase meelistoitu – närilisi leiab linnast rohkem kui küll. Peaksime rebastele tasuta kahjuritõrje eest tänulikud olema!
Käbikuningas orav oma koheva saba ja säravate silmadega hakkab linnas enim silma. Erinevalt siilist toimetab ta päevasel ajal. Põhiliselt sööb ta puude seemneid, aga vajadusel saab lisatoitu linnusöögimajadest. Ka mõne linnumuna ja -poja võib ta vajadusel nahka panna. Linnas teeb orav endale pesa puuõõnsusesse või isegi linnupesakasti. Oravaid võid kohata näiteks Nõmmel, Mustamäel ning kalmistutel.
Linn meelitab nahkhiiri, eriti just põhja-nahkhiiri. Kui neile on toiduks piisavalt palju putukaid, varjekohaks puuõõnsuseid või vanu maju ning talvituskohti, siis tunnevad nad ennast linnas päris hästi. Kadriorus elab koguni 5 liiki nahkhiiri. Neid võib suvel lendamas näha Jaapani aias.
Suurimetajad nagu metssiga ja põder on Eesti linnades pigem eksikülalised. Varasuvel võivad noored ema juurest minema aetud ja segaduses noored põdrad sattuda uitama ka kesklinna. Tavaliselt leiavad nad ise tee metsa tagasi, vahel peab inimeseloom natuke kaasa aitama.
Ka kobras ja saarmas võivad linna elama kolida. Need poolveelised loomad ei kõnni ringi mööda linnatänavaid, vaid hoiavad omaette. Neid võib linnas kohata piisavalt suurtel ja metsikutel rohealadel, kus on veekogud. Tallinnas elavad nad näiteks Harku järve ääres ja Pirital.
VÄRVIKAD JA HÄÄLEKAD TIIVULISED
Linnud hakkavad linnalooduses oma laulu ja sageli kirju sulestikuga enim silma. Kas möödub ükski päev, mil me ei näe linnas tuvisid, kajakaid või vareseid? Kodutuvi, varblane ja kuldnokk on linneluga nii hästi kohanenud, et neid võib kohata 80% maailma linnades.
Tallinnas elab 248 linnuliiki, 232 nendest võib leida Paljassaarest – see on Tallinna linnurikkaim ala, linnuvaatlejate meka.
Linnas on lindude jaoks külluses toitu, varitsus- ja pesitsuskohti. Siin ei ole arvukalt röövlinde ega maismaakiskjaid ning tänu sellele on linnalindudel kõrgem eluiga. Linnalinnud on stressitaluvad ja kohanemisvõimelised: harjunud intensiivse liikluse ja müraga ja inimeste lähedusega.
Linnalinnud, näiteks rasvatihased ja musträstad, laulavad valjemini ja kõrgemalt, et liiklusmürast üle kosta ja nende laul on samuti lihtsam, kuna nad jätavad osa noote vahele. Samuti võivad linnalinnud, näiteks musträstas, laulda ka öösiti.
Varblased suundusid linna elama arvatavasti siis, kui seal hakati kasutama hobutransporti. Nad elasid tallides ja toitusid tänavale mahapudenenud seemnetest. Varblased on inimeste lähedal elamisega nii hästi kohastunud, et neid enam naljalt inimesest eemal elamast ei leia.
Kodutuvid on meieni jõudnud Hispaania kaljudelt, linnadžungel oma betooni ja asfaldirohkusega tundub neile väga kodune. Lausa niivõrd, et nende arvukus on linnades hüppeliselt kasvanud. Metsast linna on vaikselt hakanud kolima ka meie enda metsik tuvi – kaelustuvi.
Hõbekajakad hakkasid üha sagedamini Tallinnas käima 1970. aastatel, alguses vaid toiduretkedel prügimägedel. Kui 1990. aastatel rannas looduslikud elupaigad täis said, siis kolisidki paljud kajakad püsivalt linnadesse ja isegi sisemaale. Majade katused on ju ideaalsed ja turvalised pesitsuspaigad.
Linna on hakanud vaikselt kolima ka inimpelglikud ja haruldased röövlinnud, näiteks kanakull. Toitu, näiteks tuvisid ja hallvareseid, on neil siin küllaga. Varesed teevad nende lindude elu raskeks: linnas lendavat kulli saadab kaugel tagapool hädakisa tegevate vareste parv.
ROOMAJAD JA KAHEPAIKSED
Linnades on üldjuhul vähe kahepaikseid ja roomajaid, kuna nad vajavad looduslähedasi elupaiku ja eriti just kahepaiksed on veereostusele õhukese naha tõttu väga tundlikud. Nii et kui kohtad linnas konna, siis on loodus seal küllaltki puhas!
Tallinnas võib kohata 6 liiki kahepaikseid ja 5 liiki roomajaid. Kõik nad on looduskaitse all.
Kahepaiksed ja roomajad on hästi elupaigatruud ja varjulise eluviisiga loomad, nad vajavad mitut erinevat tüüpi elukohti nii suveks kui ka talvitumiseks.
Lasnamäe tühermaa tiikides võib kohata minidraakonit meenutavat tähnikvesilikku, Astangu metsades aga elavad harilik kärnkonn ja vaskuss. Rästiku ja nastikuga saab teha tutvust Pääsküla rabas.
KUUEJALGSETE MAAILM – PUTUKAD
Loomade seast on just putukaid Tallinnas kõige arvukamalt. Tallinn on tõeline ööliblikate meka: leitud 695 putukaliigi seast on üle 500 ööliblikad. Putukate mitmekesisus ja arvukus väheneb linnakeskme suunas.
Liblikaid ja mesilasi võib kohata parkides, jäätmaadel, veekogude kallastel, äärelinna aedades ja isegi maanteede ääres. Kõige liblikarikkaim ala Tallinnas on Astangu – seal on endale elupaiga leidnud 37 liiki. Kas teadsid, et mõned liblikad, näiteks admiral, lendavad sügisel lõunasse nagu linnudki?
Jäätmaad on putukate paradiisiks. Mahajäetud alad linnas on liigirikkad ja värvilised ning pakuvad terve suve jooksul tolmeldajatele õitsvaid taimi. Linnas elab kindlasti ka sipelgaid, enamasti on need mustad murulased, kes võivad elada isegi asfaldi all. Majadel elavad hüpikämblikud, majades aga täiesti ohutud koduämblikud, ka nemad on suurepärased kahjuritõrjujad.
Kas teadsid, et TalTechi ja Tallinna Ülikooli katusel on mesitarud? Linnas saab väga edukalt mesilasi pidada!
Kiek in de Köki näitusel näeb paljusid neid loomadest oma silmaga. Kiek in de Kök on avatud teisipäevast pühapäevani, neljapäeva õhtutel pikemalt. Tere tulemast!
