Lastemuuseumi tundeelukad: lapsed joonistasid tundeid elusolenditena

Autor lastemuuseumi külastusjuht Kadri Toomsalu

Lastemuuseumi seintel võis külastaja 2022. aastal kohata laste kunstitöid põhiemotsioonidest, milleks on rõõm, kurbus, viha, üllatus, hirm ning vastikus. Näituse taga laius aga muuseumimeeskonnal tegelikult suurem eesmärk: luua uue püsinäituse eksponaadid koos pädevaimate spetsialistide – lastega. Ei ole veel sellist masinat leiutatud, millega oleks võimalik kellegi peas liikuvaid nägemuspilte vaadata, mõtteid lugeda ja tunnetes sobrada. Seepärast ei tahtnud lastemuuseum pelgalt oletada, mida ja kuidas lapsed tunnevad: kutsusime lapsed appi ja tegime koostööd.

Palusime lastel kujutada erinevaid tundeid just sellisena, nagu nad oleksid elusolendid. Oma tundeid pani paberile ja läkitas muuseumile 93 last vanuses 4–11 aastat. 121 laekunud joonistusest jõudis lastemuuseumi fuajee näitusele 27 tundeelukat. Teostest koorub hästi välja, mis teeb rõõmust rõõmu ja vastikusest vastikuse.

Käesolevas blogipostituses näitame teoseid, mis said kõige enam kasutatud motiivide põhjal välja valitud ning millest kombineerib meie kunstiandekas õppedisainer Viktoria Filippova kokku käegakatsutavate tundeelukate kavandid. Tulevases püsiekspositsioonis sisemaailma kapi tundekoobastes kohatavad tundeeluka nukud, mis annavad iga oma rakuga edasi tunnet, mida kehastavad, valmistab teatrikunstnik. Alljärgnevalt on võimalik tutvuda laste kunstilises vormis väljendatud põhitunnete ja nende tunnustega.

RÕÕMUelukate joonistused on mitme- ja erksavärvilised, tekitades nõnda vaatajas hõlpsasti rõõmsaid tundeid. Rõõmudel on tihti tiivad või palju jalgu ja käsi, viimased neist avali kõrgele suunatud. Need tunnused viitavad kergustundele, mis meid rõõmsana valdab. Naeratavat näoilmet, vahel suletud silmil, võib kirjeldada kui rahulolu.

Seevastu ÜLLATUST on neil vähestel töödel, mis seda emotsiooni kajastasid, kujutatud laia, avatud suuga naeratusega ning pärani silmil. Isegi käed on pärani: välja sirutatud ja sõrmedki harali … või on need üllatuse lained – tundmatud, kuid elevust tekitavad? Kindel see, et üllatus on avali ja laseb end heal meelel üllatada!

Teine tunne, mida vähe illustreerimiseks valiti, on VASTIKUS. Taas on lapsteadlaskond üsna ühel meelel – vastikus tähendab, et kõhus on midagi teoksil ja miskine kehavedelik tahab kehast suu kaudu välja saada. Seda aitab tihtilugu saavutada keel, mis justkui eeskujuna suust välja vonkleb. Vastikuse olemust on valitud edasi andma enamasti sinepikollased, rohelised ja lillad toonid.

Seegi sai kinnitust, et HIRMUL on tõepoolest suured silmad. Mõnikord kukuvad neist välja paar pisaratki. Enamasti on hirmutunnet kujutatud kangestununa (soolasammas missugune!) ja kandilisena, ühine joon on ka värinat hinges või jalgades kujutavad värelevad lainejooned, mis keha ümbritsevad. Hirm näitab ka oma plagisevaid hambaid.

Teine tunne, mis joonistustel peaaegu alati hambaid paljastab, on VIHA. Need on sageli teravad ning hoiatavad esimesena, nende järel torkab teise ühisnimetajana silma punane värvus. Kui viha on nii palju, et sisse ei taha ära mahtuda, on üsna iseenesestmõistetav, et pale lõkendama lööb ning peast mistahes mulgust midagi välja purskab. Mõnel juhul illustreerivad seda tunnet pealaelt välja purskuv vihakroon, kõrvadest väljuv vihatulv, suured ninasõõrmed, mis õhuvoolust puhisevad või kaks suud, mis hädavaevu saavad väljendatud selle, mis hingel.
Olgu ka ära märgitud, et kui vaatlesime tundeid ilma juurdekäiva kirjaliku viiteta, kippusid hirm ja viha mõnikord segi minema. Koondades ja analüüsides mõistsime, et põhierisuseks saigi värvus (hirmul sageli hall/must koos sinisega, vihal must ja punane) ja staatilisus — dünaamika.

KURBUS poetab hirmust rohkem pisaraid ning kurbuseelukate keha on pigem töntsiks vajunud, mõnel puhul lausa ebamäärase kujuga plönniks valgunud – ilmselt raske tunde ja raskete, rippu langenud jäsemete koorma all. Nii mõnigi Kurbus on endale karvkatte saanud. Kuigi kehahoiak erineb hirmust kõvasti, kujutatakse kurbustki sinistes, hallisegustes ja mustades toonides.

Loe tulevase püsiekspositsiooni kohta lisaks või vaata, kuidas sina saad uue ekspositsiooni loomes kaasa lüüa.

Kontakt mm@linnamuuseum.ee või 601 7057