Toimetiste teine number kannab pealkirja „Linnaloom“, ajendatult Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest „Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos“. Väljaanne on ajendatud Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis 2021. aastal avatud näitusest „Linnaloom. Lehm, lutikas ja lohe Tallinna ajaloos“. Näitus on seni kõige ülevaatlikumaks sissevaateks linnaloomade rolli ja tähtsusesse Eesti ajaloos. Seetõttu otsustati…
Konservaator Jaan Märss, Tallinna Linnamuuseumi kauaaegne restauraator ja konservaator pälvis Muinsuskaitseameti elutööpreemia 2021. Hea kolleeg Jaan Märss töötas Tallinna Linnamuuseumis juba aastatel 1975-1978, misjärel viis töö ta mujale ning tagasi Linnamuuseumisse jõudis ta 1984 ja töötab siin järjepidevalt tänaseni – nii võib muuseum pidada teda nii oma raudvaraks kui ka tugisambaks.Kui Tallinna Linnamuuseumi kolleegid Jaani…
Kunagised ja praegused kolleegid Tallinna Linnamuuseumis: Mall Parmas, Urve Mankin, Elo Jakobson, Kristiina Hiiesalu, Toomas Abiline ja Maruta Varrak kirjutavad, milline hindamatu kolleeg on Ene Heimvell. Fotod muuseumi ja kolleegide arhiivist. 1965. aastal kolis Tallinna Linnamuuseum Vene 17 majja. Siia oli ehitatud uus ekspositsioon, tööruumid ja hoidlad ning seni väga väikese koosseisuga muuseumisse hakati tööle…
Autor: Siim Oliver Sillat Täna möödub 300 aastat rahulepingust, mis lõpetas 21 aastat kestnud Põhjasõja Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel. Rahu sõlmiti 1721.aastal, tänapäeva Edela-Soomes Uusikaupunki linnas. Selle tulemusel omandas Peeter I Rootsi krooni käest Eesti- jaLiivimaa, Ingerimaa ning osa Karjala kannasest koos Viiburi ja Käkisalmi linnadega. Kahtlemata märkis see rahuleping Peeter I triumfi…
Seoses linnaloomadest rääkiva näituse ettevalmistamisega Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis pühenduti eelmisel aastal ka kogude töös loomadele. Mullu kevadel dokumenteeriti kõik arheoloogiakogus hoiustatavad Tallinna alalt leitud loomaluust esemed. Kuigi mitmete museaalide puhul võis leiu kuju või omaduste põhjal oletada, mis looma luust need olid valmistatud
Autorid: Ando Pajus, Aet Laast. 11. septembril 1560 Tallinnas, Jeruusalemma mäe lahingus langenud kümne Mustpeade vennaskonna liikme mälestuseks maalitud epitaaf on suurepärane ajalooallikas Liivi sõja mõningate detailide selgitamiseks ja täpsustamiseks. Oluline on epitaafi puhul kõigepealt see, et tegemist on vanima säilinud Tallinna vaatega aastast 1561. Maalilt leiame peale Tallinna kirikute ja kindlustuste ka linna hukkamispaiga,…
Autor: Laura Jamsja Bjelovari linnamuuseum avas 26. märtsil näituse teemal “Lihavõtted Euroopa Liidus”. Eestist jõudsid näitusele munavärvimise paberid Tallinna Linnamuuseumi kultuuriloolisest kogust. Bjelovari linnamuuseumi kogus asub üks vanimaid säilinud lihavõttemune Euroopas. Igal aastal on muuseumil tavaks korraldada ülestõusmispühade puhul näitus kohalikest pühadetraditsioonidest. Tänavu osalevad näitusel kõik 27 Euroopa Liidu riiki, kes igaüks esindavad mõne esemega…
Autor: kunstikogu hoidja Risto Paju, konservaator Annely Miil Tallinna Linnamuuseumi kunstikogusse kuulub üks ainulaadse elukäiguga kunstiteos, mis on suurema osa oma elust, ligi pool sajandit, veetnud pagenduses hoidlasügavuses. Eriliseks teeb selle asjaolu fakt, et pelgalt teadmine maali muuseumis hoidmisest võinuks tollal muutuda ohuks nii teadjale kui ka maalile. See teos on Maximilian Maksolly 1920. aastatel…
Autor: Johanna Rannula Siin videos räägib muuseumi kauaaegne metallikonservaator Jaan Märss mõne sõna oma tööst. Tuleb välja, et konservaatorile meeldivad kõige enam just konserveerimata asjad! Jaani töökoda on aga peaaegu sama suur vaatamisväärsus kui tema isegi. See vanalinna võlvlagedega kelder on täis erinevaid ja väga põnevaid purke ja masinaid. Seal on teistmoodi lõhnad ja eluolu.…
Autor: Ando Pajus, koguhoidja Enne 1990. aastat leiti Jõgevamaalt, Pisisaare küla põllult väike aare, mis koosnes viiest hõbemündist ja ühest pronksžetoonist. Alles 2007. aastal arvati Tallinna Linnamuuseumi jõudnud aare muuseumi numismaatikakogusse. Kõik aardes olnud mündid on vermitud 16. sajandil Poola-Leedu riigis, hiliseim neist Riias 1598. Sellest lähtudes võiks arvata, et rahad kuulusid Poola sõdurile Pisisaarele…