Autor: Siim Oliver Sillat Täna möödub 300 aastat rahulepingust, mis lõpetas 21 aastat kestnud Põhjasõja Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel. Rahu sõlmiti 1721.aastal, tänapäeva Edela-Soomes Uusikaupunki linnas. Selle tulemusel omandas Peeter I Rootsi krooni käest Eesti- jaLiivimaa, Ingerimaa ning osa Karjala kannasest koos Viiburi ja Käkisalmi linnadega. Kahtlemata märkis see rahuleping Peeter I triumfi…
Seoses linnaloomadest rääkiva näituse ettevalmistamisega Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis pühenduti eelmisel aastal ka kogude töös loomadele. Mullu kevadel dokumenteeriti kõik arheoloogiakogus hoiustatavad Tallinna alalt leitud loomaluust esemed. Kuigi mitmete museaalide puhul võis leiu kuju või omaduste põhjal oletada, mis looma luust need olid valmistatud
Autorid: Ando Pajus, Aet Laast. 11. septembril 1560 Tallinnas, Jeruusalemma mäe lahingus langenud kümne Mustpeade vennaskonna liikme mälestuseks maalitud epitaaf on suurepärane ajalooallikas Liivi sõja mõningate detailide selgitamiseks ja täpsustamiseks. Oluline on epitaafi puhul kõigepealt see, et tegemist on vanima säilinud Tallinna vaatega aastast 1561. Maalilt leiame peale Tallinna kirikute ja kindlustuste ka linna hukkamispaiga,…
Autor: Laura Jamsja Bjelovari linnamuuseum avas 26. märtsil näituse teemal “Lihavõtted Euroopa Liidus”. Eestist jõudsid näitusele munavärvimise paberid Tallinna Linnamuuseumi kultuuriloolisest kogust. Bjelovari linnamuuseumi kogus asub üks vanimaid säilinud lihavõttemune Euroopas. Igal aastal on muuseumil tavaks korraldada ülestõusmispühade puhul näitus kohalikest pühadetraditsioonidest. Tänavu osalevad näitusel kõik 27 Euroopa Liidu riiki, kes igaüks esindavad mõne esemega…
Autor: kunstikogu hoidja Risto Paju, konservaator Annely Miil Tallinna Linnamuuseumi kunstikogusse kuulub üks ainulaadse elukäiguga kunstiteos, mis on suurema osa oma elust, ligi pool sajandit, veetnud pagenduses hoidlasügavuses. Eriliseks teeb selle asjaolu fakt, et pelgalt teadmine maali muuseumis hoidmisest võinuks tollal muutuda ohuks nii teadjale kui ka maalile. See teos on Maximilian Maksolly 1920. aastatel…
Autor: Johanna Rannula Siin videos räägib muuseumi kauaaegne metallikonservaator Jaan Märss mõne sõna oma tööst. Tuleb välja, et konservaatorile meeldivad kõige enam just konserveerimata asjad! Jaani töökoda on aga peaaegu sama suur vaatamisväärsus kui tema isegi. See vanalinna võlvlagedega kelder on täis erinevaid ja väga põnevaid purke ja masinaid. Seal on teistmoodi lõhnad ja eluolu.…
Autor: Ando Pajus, koguhoidja Enne 1990. aastat leiti Jõgevamaalt, Pisisaare küla põllult väike aare, mis koosnes viiest hõbemündist ja ühest pronksžetoonist. Alles 2007. aastal arvati Tallinna Linnamuuseumi jõudnud aare muuseumi numismaatikakogusse. Kõik aardes olnud mündid on vermitud 16. sajandil Poola-Leedu riigis, hiliseim neist Riias 1598. Sellest lähtudes võiks arvata, et rahad kuulusid Poola sõdurile Pisisaarele…
Autor: Rimantas Šimkunas Viimaste aastakümnete jooksul on arheoloogiliste väljakaevamiste käigus kogunenud ülikoolide ja muuseumide hoidlasse suurel hulgal seni uurimata õigeusu kaelariste. Tallinna Ülikooli vilistlasel Rimantas Šimkunasel tekkis asja vastu huvi Tallinna Garnisoni Hospidali kalmistu arheoloogilistel väljakaevamistel 2019. aastal ja siit väike ülevaade tema bakalaureusetööst. Õigeusu ristid on oma 1000-aastase ajalooga olnud lahutamatuks osaks õigeusu tunnistajate…
Autorid: näituste projektijuht Johanna Rannula ja koguhoidja Küllike Tint. Liblikate ja mardikate püüdmine oli vanasti väga hinnaline, lausa elitaarne tegevus. See oli aeganõudev ja selle jaoks ei olnud tavalisel talupojal aega ega ka vahendeid. Hobi võis olla paslik mõnele aadlikule või muidu saksale. Nõukaajalgi oli raske saada selleks vajalikke spetsiaalseid klaase ja nõelu. Kuidas siis…
Autor: konservaator Jaan Märss Tallinna Linnamuuseumi jõudis Vene rahvuslik laegas-teremok, kui selle andis oma varadest üle Eesti Riiklik Kunstimuuseum novembris 1957. Tunnusega TLM 5686 KM 24 praegu linnamuuseumi kogusse kuuluva laeka varasem päritolu pole teada. Laegast oli säilitatud lahtivõetud kujul tõenäoliselt juba umbes 100 aastat. Halva seisukorra tõttu oli laegas-teremok jäänud Linnamuuseumis kauaks teiste laegaste varju, kuni säilitustingimuste parandanedes jõudis…