In memoriam Sulev Mäeväli

Autor: Toomas Abiline, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi juhataja Lahkunud on arhitektuuriajaloolane ja Tallinna Linnamuuseumi kauaaegne teadusdirektor Sulev Mäeväli (28.02.1936 – 21.05.2021) Toome siinkohal uuesti ära ajaveebipostituse, mille avaldasime esimest korda 28. veebruaril 2021 sel puhul, kui Sulev Mäeväli sai 85 aastaseks. Sulev Mäeväli (perekonnanimi kuni 20. juuli 1938 Eintrei) sündis 28. veebruaril 1936 Kasispeal, tollases Kõnnu vallas Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Lapsepõlv ja kooliaastad…

Jalutuskäik Kadriorus ehk lihtsus ja elegants käsikäes

Autor: Peeter Talvar, ajaloolane ja TLM Kiek in de Kök`i kindlustustemuuseumi külastusjuht Alates 4. maist on Kadriorus Miiamilla lastemuuseumis kõigile huvilistele nähtav Arvo Iho fotonäitus “Muutuv vana Kadriorg”. Lisaks näitusele toimuvad Kadriorus ka põnevad teemaringkäigud, mis tutvustavad erinevate nurkade alt Kadrioru kirevat ajalugu ja hooneid. Alljärgnevalt saab ülevaate sellest, millest tuleb juttu teemaringkäigul “Suvituspiirkonnast elurajooniks”.…

Mustpeade epitaaf ja Liivi sõja aegne relvastus

Autorid: Ando Pajus, Aet Laast. 11. septembril 1560 Tallinnas, Jeruusalemma mäe lahingus langenud kümne Mustpeade vennaskonna liikme mälestuseks maalitud epitaaf on suurepärane ajalooallikas Liivi sõja mõningate detailide selgitamiseks ja täpsustamiseks. Oluline on epitaafi puhul kõigepealt see, et tegemist on vanima säilinud Tallinna vaatega aastast 1561. Maalilt leiame peale Tallinna kirikute ja kindlustuste ka linna hukkamispaiga,…

Carlsbergi stipendiaadid 15: Tülikas legaat – Albert Suerbeeri konflikt Lundi peapiiskopi Uffega

Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu 1245–1246. aasta talvel asutas paavst Innocentius IV uue peapiiskopkonna Läänemere idaosas. Preisimaa, Liivimaa ja Eestimaa peapiiskopkond oli mõeldud hõlmamaks neid üheksat piiskopkonda, mis ei kuulunud veel ühegi peapiiskopkonna juurde: Kulmi, Warmia, Pomeasania, Sambia, Kuramaa, Semgallia, Riia, Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondi. Esimene Preisimaa, Liivimaa ja Eestimaa peapiiskop oli Albert Suerbeer (1245–1273,…

Südamlikud mälestused Köie tänavalt

Tänu Kalamaja tänavatel paiknevale välinäitusele “Kalamaja kadunud killud” võttis meiega ühendust Saksamaal elav Tania Lestal, kelle juured ulatuvad aga Köie tänavale. Tania pere elas Köie 1a-1 korteris 1918–1940, kuni nad lahkusid Eestist Saksamaale. Tania kirjutas perest oma emakeeles ehk inglise keeles. Autor: Tania Lestal The district of Kalamaja was long regarded as home for my…

Nii möödusidki kevaded Kalamajas 1960ndatel

Autor: Illi Ero, endine Kalamaja elanik Seda, et kevad hakkab varsti saabuma, kuulutati Kalamajas üsna valjuhäälselt. Kassid võtsid laulu üles ja pidasid öösiti kõvasid kontserte, varblased sättisid end päeval põõsastele laulukoori harjutusi tegema ja musträstas alustas oma meloodiliste trillerdamistega  juba enne hommikuvalguse saabumist. Ka tihaseid võis kuulda laulmas oma toredat ti-ti-taad. Tänapäeval tihased enam niimoodi…

Ajateatri installatsioon „Mälupildid“. Mälestused märtsipommitamise ööst

Ükski muutus läbi Tallinna ajaloo pole linna tänast nägu mõjutanud rohkem kui märtsipommitamine (9.-10. märts 1944). Linna kaardilt kadusid terved piirkonnad. Hukkunute arv on jäänud saladuseks tänini. Lõplikult tuvastati 757 surnukeha. Enamik ohvreid olid naised, vanakesed ja lapsed. 20 000 inimest kaotas kodu. Iga tol ööl Tallinnas viibinu mäletab toimunut surmani. Meenutamaks Tallinna märtsipommitamise kurba aastapäeva…

Linnalooma näitus: pudulojuseid peeti meeles ka Tallinna seadustes

Näitusetekst: Juhani Püttsepp, leiud ajaloost: Inna Jürjo Tallinnas 13. sajandil kehtima hakanud Lübecki linnaõigus pani paika reegleid inimeste jaoks, kuid püüdis ka loomapidamise kaoses korda luua. Näiteks oli sätestatud, et hulkuva looma leidja pidi sellekohast teadet laskma kirikus kuulutada. Kui omanik välja ei ilmunud, tuli loom maha müüa ja raha jäi kirikule. Küll oli tavaks…

Habent sua fata… Ühe maali lugu

Autor: kunstikogu hoidja Risto Paju, konservaator Annely Miil Tallinna Linnamuuseumi kunstikogusse kuulub üks ainulaadse elukäiguga kunstiteos, mis on suurema osa oma elust, ligi pool sajandit, veetnud pagenduses hoidlasügavuses. Eriliseks teeb selle asjaolu fakt, et pelgalt teadmine maali muuseumis hoidmisest võinuks tollal muutuda ohuks nii teadjale kui ka maalile. See teos on Maximilian Maksolly 1920. aastatel…

Carlsbergi stipendiaadid 14: Ootamatud liitlased? Saksa ordu Liivimaa haru läbirääkimised Taani kuninga Baieri Christofferiga

Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung Saksa ordu alustas 1443. aasta sügisel sõda Novgorodi vürstkonna vastu. Rünnakut juhtis Kirde-Saksa kõrgaadlik – Kleve junkur Gerhard, keda võib ka pidada sõja põhjustajaks. Kui junkur Gerhard 1438. aastal läbi Novgorodimaa reisis, langes tema tõlk mõrva ohvriks. Noor isand pidas seda tapmist oma au haavamiseks ja tahtis selle eest lahingus…