Autorid: Ando Pajus, Aet Laast. 11. septembril 1560 Tallinnas, Jeruusalemma mäe lahingus langenud kümne Mustpeade vennaskonna liikme mälestuseks maalitud epitaaf on suurepärane ajalooallikas Liivi sõja mõningate detailide selgitamiseks ja täpsustamiseks. Oluline on epitaafi puhul kõigepealt see, et tegemist on vanima säilinud Tallinna vaatega aastast 1561. Maalilt leiame peale Tallinna kirikute ja kindlustuste ka linna hukkamispaiga,…
Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu 1245–1246. aasta talvel asutas paavst Innocentius IV uue peapiiskopkonna Läänemere idaosas. Preisimaa, Liivimaa ja Eestimaa peapiiskopkond oli mõeldud hõlmamaks neid üheksat piiskopkonda, mis ei kuulunud veel ühegi peapiiskopkonna juurde: Kulmi, Warmia, Pomeasania, Sambia, Kuramaa, Semgallia, Riia, Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondi. Esimene Preisimaa, Liivimaa ja Eestimaa peapiiskop oli Albert Suerbeer (1245–1273,…
Tänu Kalamaja tänavatel paiknevale välinäitusele “Kalamaja kadunud killud” võttis meiega ühendust Saksamaal elav Tania Lestal, kelle juured ulatuvad aga Köie tänavale. Tania pere elas Köie 1a-1 korteris 1918–1940, kuni nad lahkusid Eestist Saksamaale. Tania kirjutas perest oma emakeeles ehk inglise keeles. Autor: Tania Lestal The district of Kalamaja was long regarded as home for my…
Autor: Illi Ero, endine Kalamaja elanik Seda, et kevad hakkab varsti saabuma, kuulutati Kalamajas üsna valjuhäälselt. Kassid võtsid laulu üles ja pidasid öösiti kõvasid kontserte, varblased sättisid end päeval põõsastele laulukoori harjutusi tegema ja musträstas alustas oma meloodiliste trillerdamistega juba enne hommikuvalguse saabumist. Ka tihaseid võis kuulda laulmas oma toredat ti-ti-taad. Tänapäeval tihased enam niimoodi…
Ükski muutus läbi Tallinna ajaloo pole linna tänast nägu mõjutanud rohkem kui märtsipommitamine (9.-10. märts 1944). Linna kaardilt kadusid terved piirkonnad. Hukkunute arv on jäänud saladuseks tänini. Lõplikult tuvastati 757 surnukeha. Enamik ohvreid olid naised, vanakesed ja lapsed. 20 000 inimest kaotas kodu. Iga tol ööl Tallinnas viibinu mäletab toimunut surmani. Meenutamaks Tallinna märtsipommitamise kurba aastapäeva…
Näitusetekst: Juhani Püttsepp, leiud ajaloost: Inna Jürjo Tallinnas 13. sajandil kehtima hakanud Lübecki linnaõigus pani paika reegleid inimeste jaoks, kuid püüdis ka loomapidamise kaoses korda luua. Näiteks oli sätestatud, et hulkuva looma leidja pidi sellekohast teadet laskma kirikus kuulutada. Kui omanik välja ei ilmunud, tuli loom maha müüa ja raha jäi kirikule. Küll oli tavaks…
Autor: kunstikogu hoidja Risto Paju, konservaator Annely Miil Tallinna Linnamuuseumi kunstikogusse kuulub üks ainulaadse elukäiguga kunstiteos, mis on suurema osa oma elust, ligi pool sajandit, veetnud pagenduses hoidlasügavuses. Eriliseks teeb selle asjaolu fakt, et pelgalt teadmine maali muuseumis hoidmisest võinuks tollal muutuda ohuks nii teadjale kui ka maalile. See teos on Maximilian Maksolly 1920. aastatel…
Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung Saksa ordu alustas 1443. aasta sügisel sõda Novgorodi vürstkonna vastu. Rünnakut juhtis Kirde-Saksa kõrgaadlik – Kleve junkur Gerhard, keda võib ka pidada sõja põhjustajaks. Kui junkur Gerhard 1438. aastal läbi Novgorodimaa reisis, langes tema tõlk mõrva ohvriks. Noor isand pidas seda tapmist oma au haavamiseks ja tahtis selle eest lahingus…
Autor: Andres Siplane, Kalamaja elanik 19. sajandi lõpul hakati rajama telefonivõrke. Meiepoolses maailmanurgas kaevati telefoniliinide jaoks šahtid tänava alla ning liinide hooldamise jaoks paigaldati luugid. Et eristada neid kanalisatsiooniluukidest, siis kasutati luukide kujunduses viiteid elektrile või telefonile või välgunooltele. Tihti kirjutati ka ühel või teisel viisil peale sõna „telefon“. Tallinna telefonivõrk rajati mäletatavasti 1887. aastal…
Meenutab Toomas Abiline, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi juhataja, Kaupo Deemanti toakaaslane aastatel 1995–2002 12. veebruaril 2021 täitub 85 aastat Tallinna Linnamuuseumi kauaaegse töötaja Kaupo Deemanti (1936–2010) sünnist. Kaupo oli legend juba eluajal: kompromissitu aatemees, rahvuslane, kaitseliitlane, taarausuline, muuseumitöötaja, arheoloog ja sõjaajaloolane kogu ihu ja hingega. Kaupo oli pärit Võrumaalt Kõrgepalust, põlisest seppade soost. Vanaisa…