Mihkel Mäesalu & Stefan Pajung Taani, Norra ja Rootsi kuningas Pommeri Erik (1396–1439) saatis kogu oma valitsusajal Saksa ordu Liivimaa haru meistrile vaid kaks kirja ning mitte ühtegi saatkonda. Ka Saksa ordu Liivimaa meistri suhtlus Erikuga oli põgus: kaks kirja ja üks saatkond. 1419. aastal Eriku õukonda läkitatud ordu saadikute ülesandeks oli tõestada kuningale, et…
Autor: Ando Pajus, koguhoidja Enne 1990. aastat leiti Jõgevamaalt, Pisisaare küla põllult väike aare, mis koosnes viiest hõbemündist ja ühest pronksžetoonist. Alles 2007. aastal arvati Tallinna Linnamuuseumi jõudnud aare muuseumi numismaatikakogusse. Kõik aardes olnud mündid on vermitud 16. sajandil Poola-Leedu riigis, hiliseim neist Riias 1598. Sellest lähtudes võiks arvata, et rahad kuulusid Poola sõdurile Pisisaarele…
Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu Paar blogipostitust tagasi oli juttu Valdemar Atterdagist ja sellest, kas ta kavatses pärast ülejäänud Taani kuningriigi taasühendamist tagasi saada ka Põhja-Eesti, mille ta ise oli Saksa ordule maha müünud. 1355. aastal esitas Valdemar IV paavstile taotluse lasta Eestimaa müügileping tühistada, kuid paavst oli nõus seda tegema üksnes siis, kui ta…
Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung Saksa ordu Liivimaa haru meister Gerhard von Jork (1309–1322) kirjutas Tallinna raele Taani valdustes elunevatest röövlitest, kes rüüstavad Tartu piiskopkonna ja Vene aladel. Ordumeister palus Tallinnal saata saadikud Härgmäel (läti k. Ērģeme) toimuvale maapäevale, arutlemaks, kuidas need röövlid hävitada ja maalt pagendada. Gerhard dateeris oma kirja kahjuks vaid kuupäeva –…
Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu Kõigile on teada, et Taani kuningas Valdemar IV Atterdag müüs 1346. aastal Põhja-Eesti Saksa ordule. Kuid kas tal oli ka kunagi kavas Eestimaa tagasi nõuda? Taani ajaloolane William Mollerup, kes kirjutas aastal 1880 raamatu Taani suhetest keskaegse Liivimaaga, eitas kategooriliselt seesuguste plaanide olemasolu ning tema järeldust peeti pikka aega tõeseks.…
Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung 1339. aasta mai alguses võõrustas Tallinna toomhärra Willekin Valge (Willekinus Albus) külalisi oma Toompeal asunud majas. Tallinna raehärra Hermann Heympel sai peo ajal raskelt vigastada, kahjust teadmata asjaoludel. Seepeale sisenes Willekin Valge majasse rida Tallinna kodanikke eesmärgiga viia Willekin sealt minema. Kodanikud sattusid teiste peo külalistega rüselusse ja tapsid Nicolaus…
Stefan Pajung & Mihkel Mäesalu Ajaloolased on pööranud tähelepanu Taani vaimulike tegevusele Eestis. Tunduvalt vähem on teada aga Eesti alade vaimulikest, kes liikusid teises suunas ja saabusid keskajal Taani. Seega asusime me välja selgitama, mis ulatuses seda juhtus ning sukeldusime selle teema Taani allikatesse. Nagu keskaja uurimise puhul ikka juhtub, ei saa midagi täpset öelda…
Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung Mõni aeg tagasi kirjutasime siin blogis Taani Eesti valduste nimedest 13. ja 14. sajandil. Meie lugejad ja jälgijad ilmselt teavad, et Eestimaa hertsog oli üheks Taani kuninga tiitlitest aastatel 1269–1346. Kuid üks Eestimaa hertsog oli olemas veel enne seda – isik, kelle ajaloolased on tihti ära unustanud. Kõige esimene Eestimaa…
Autorid Stefan Pajung & Mihkel Mäesalu Ajaloolasena on põnev vaadata, kuidas teatud aines köidab palju tähelepanu, seda vaadatakse ikka ja jälle üle ning sõnastatakse selle jaoks uusi tõlgendusi – samal ajal kui teised teemad jäävad seletamata, ebaselgeks või pakuvad huvi vaid väikesele erandlikule grupile. Viimase paari kümnendi jooksul on nii Taani kui ka Eesti ajaloolased…
Autorid: Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung Kui ajaloolased kirjutavad (või räägivad) Põhja-Eestist Taani võimu all 13. ja 14. sajandil, siis kipuvad nad nende alade kohta kasutama nimetust “Eesti hertsogkond”. Sel moel rõhutavad ajaloolased, et Põhja-Eesti ei kuulunud päriselt Taani kuningriiki, vaid moodustas omaette hertsogkonnaa, mis kuulus Taani kroonile – see tähendab, et Taani kuningas oli…