In memoriam Sulev Mäeväli

Autor: Toomas Abiline, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi juhataja Lahkunud on arhitektuuriajaloolane ja Tallinna Linnamuuseumi kauaaegne teadusdirektor Sulev Mäeväli (28.02.1936 – 21.05.2021) Toome siinkohal uuesti ära ajaveebipostituse, mille avaldasime esimest korda 28. veebruaril 2021 sel puhul, kui Sulev Mäeväli sai 85 aastaseks. Sulev Mäeväli (perekonnanimi kuni 20. juuli 1938 Eintrei) sündis 28. veebruaril 1936 Kasispeal, tollases Kõnnu vallas Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Lapsepõlv ja kooliaastad…

Mustpeade epitaaf ja Liivi sõja aegne relvastus

Autorid: Ando Pajus, Aet Laast. 11. septembril 1560 Tallinnas, Jeruusalemma mäe lahingus langenud kümne Mustpeade vennaskonna liikme mälestuseks maalitud epitaaf on suurepärane ajalooallikas Liivi sõja mõningate detailide selgitamiseks ja täpsustamiseks. Oluline on epitaafi puhul kõigepealt see, et tegemist on vanima säilinud Tallinna vaatega aastast 1561. Maalilt leiame peale Tallinna kirikute ja kindlustuste ka linna hukkamispaiga,…

Ülestõusmispühad üle Euroopa

Autor: Laura Jamsja Bjelovari linnamuuseum avas 26. märtsil näituse teemal “Lihavõtted Euroopa Liidus”. Eestist jõudsid näitusele munavärvimise paberid Tallinna Linnamuuseumi kultuuriloolisest kogust. Bjelovari linnamuuseumi kogus asub üks vanimaid säilinud lihavõttemune Euroopas. Igal aastal on muuseumil tavaks korraldada ülestõusmispühade puhul näitus kohalikest pühadetraditsioonidest. Tänavu osalevad näitusel kõik 27 Euroopa Liidu riiki, kes igaüks esindavad mõne esemega…

Ajateatri installatsioon „Mälupildid“. Mälestused märtsipommitamise ööst

Ükski muutus läbi Tallinna ajaloo pole linna tänast nägu mõjutanud rohkem kui märtsipommitamine (9.-10. märts 1944). Linna kaardilt kadusid terved piirkonnad. Hukkunute arv on jäänud saladuseks tänini. Lõplikult tuvastati 757 surnukeha. Enamik ohvreid olid naised, vanakesed ja lapsed. 20 000 inimest kaotas kodu. Iga tol ööl Tallinnas viibinu mäletab toimunut surmani. Meenutamaks Tallinna märtsipommitamise kurba aastapäeva…

Habent sua fata… Ühe maali lugu

Autor: kunstikogu hoidja Risto Paju, konservaator Annely Miil Tallinna Linnamuuseumi kunstikogusse kuulub üks ainulaadse elukäiguga kunstiteos, mis on suurema osa oma elust, ligi pool sajandit, veetnud pagenduses hoidlasügavuses. Eriliseks teeb selle asjaolu fakt, et pelgalt teadmine maali muuseumis hoidmisest võinuks tollal muutuda ohuks nii teadjale kui ka maalile. See teos on Maximilian Maksolly 1920. aastatel…

Meenutame Kaupo Deemantit. 85 aastat kauaaegse kolleegi sünnist

Meenutab Toomas Abiline, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi juhataja, Kaupo Deemanti toakaaslane aastatel 1995–2002 12. veebruaril 2021 täitub 85 aastat Tallinna Linnamuuseumi kauaaegse töötaja Kaupo Deemanti (1936–2010) sünnist. Kaupo oli legend juba eluajal: kompromissitu aatemees, rahvuslane, kaitseliitlane, taarausuline, muuseumitöötaja, arheoloog ja sõjaajaloolane kogu ihu ja hingega. Kaupo oli pärit Võrumaalt Kõrgepalust, põlisest seppade soost. Vanaisa…

Tallinna Linnamuuseum tähistab 83. sünnipäeva

Autor: arhitektuuriajaloolane Sulev Mäeväli 15. detsembril tähistame Tallinna Linnamuuseumi sünnipäeva. 2020 saab muuseum ametlikult 83 aastaseks. Linnale kuuluva muuseumi asutamise mõte tekkis aga juba oluliselt varem. Jagame siin uuesti Tallinna Linnamuuseumi juubelikogumikus ilmunud artikli kokkuvõtet, milles muuseumi kauaaegne teadur, arhitektuuriajaloolane Sulev Mäeväli kirjeldab muuseumi sündi. Kokkuvõttena ilmus lugu esmalt muuseumi juubeli puhul Õhtulehes. Muuseumi juubelikogumikus…

150 aastat raudtee rajamisest. Mis ühendab rongisõitu Neitsitorniga?

Koostas Julius H. Kits 5. novembril tähistame väga olulist sündmust nii linna kui ka kogu Eesti ajaloos. Möödub 150 aastat esimese raudtee rajamisest Tallinna (Revali) ja Peterburi vahel. 1870. aastal valmis raudteeliin, mis võimaldas kaupade ja reisijate vedu Paldiski, Tallinna ja Vene impeeriumi pealinna Sankt Peterburiga. Raudtee ehitust taotles ja organiseeris Eestimaa rüütelkond ja selle…

Tallinna viimased päevad Rootsi võimu all aastal 1710

Thomas Wilhelm Greiffenhageni ja Aleksander Loidi artiklitest kokkuvõtte teinud Eero Väin, pildiallkirjad ajaloolane Kalle Kroon. Täpselt 310 aasta eest leidis aset oluline ajalooline pööre Tallinna linna, aga ka üldiselt eestlaste ja muude eestimaalaste elus: pärast 150 aastat Rootsi valitsuse all toimus siinsete alade üleminek Tsaari-Venemaa ülemvõimu alla. Ja kes seda siis tollal teada oskas, et…

Tallinna olümpiaregati märgid

Autor koguhoidja Ando Pajus, pildistanud Erik Jürviste Tallinna Linnamuuseumi märkide ja medalite kollektsioonis on kümneid märke, mis valmistati seoses Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregatiga aastal 1980. Need märgid võib jaotada kolme tüüpi. Arvukaimad on ümmargused plekkmärgid, millele on kujutised kantud värviga. Tavalisele tekstile „Tallinn 80“ lisatud kujutistest on levinuimad stiliseeritud purjekad. Lisanduvad Tallinna vanalinna ehitised, ka…