Pilguheit arheoloogiakogusse – loomaluust esemed

Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja Küllike Tint tutvustab videos Tallinna alalt leitud kesk- ja uusaegseid esemeid, mis tehtud loomaluudest. Neid esemeid leidub alates mänguasjadest kuni hügieenitarveteni välja. Video on väike sissejuhatus novembris avatavale linnaloomade teemalisele näitusele Kiek in de Köki kaitsetornis. Näituse kuraatoriks on ajaloolane Toomas Abiline, tekstid kirjutab Juhani Püttsepp. Näitus vaatleb linna ja looma…

Kiek in de Kök tähistab sünnipäeva!

Autor: Tallinna Linnamuuseumi vanemkuraator Toomas Abiline, Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi juhataja aastatel 2007–2022. Tallinna kesk- ja uusaegsed linnakindlustused – müürid, kaitsetornid, bastionid – on meie rahvuslik rikkus, mis säilinud erandlikult terviklikuna ja maalilisena. Koos loovad nad vanalinnast kohati mulje kui ajaloo teemapargist, tõmmates ligi arvukaid turiste, kes siin meelsasti aega ja raha kulutavad. 3.…

Tallinna linna rajaja Valdemar II sünniaastapäev

Autorid: ajaloolased Tõnu Pedaru ja Toomas Abiline, Kiek in de Köki kindlustustemuuseum, Tallinna Linnamuuseum 9. mail tähistatakse Euroopa päeva, kuid 9. mail on tallinlastel põhjust tähistada ka linna rajaja, Taani kuningas Valdemari sünnipäeva. 2020. aastal möödus tema sünnist 850 aastat. 1170. aastal sündinud kuningas Valdemari I Suure poeg Valdemar elas oma aja kohta pika elu…

Emade ja rinnalaste kodud: hoolekande edumeelsusest Eesti Vabariigi algusaastatel

Autorid: Aet Laast, Lauri Frei „Kultuurihoone Eesti noorele kultuurile on samuti tarvilik nagu rinnalastele rinnalastekodud,” kirjutas kirjandus- ja teatrikriitik Rasmus Kangro-Pool 1926. aasta suvel. Kultuurihooneks ehitatud Tallinna kunstihoone ei olnud toona veel Vabaduse väljaku serva kerkinud, küll aga oli noor Eesti Vabariik juba jõudnud astuda esimesi samme sotsiaalhoolekande vallas, sealhulgas rajades eelnimetatud asutusi – rinnalastekodusid.…

Vanim münt Tallinna Linnamuuseumis

Autor: koguhoidja Ando Pajus 2005. aastal anti Tallinna Linnamuuseumile üle mõningad mündid, mis olid eelnevate aastate jooksul Tallinnas konfiskeeritud tolliameti poolt, kui neid oli püütud ebaseaduslikult üle piiri viia. Kõige huvitavamaks neist rahadest osutus pisike, kõigest kahesentimeetrise läbimõõduga pronksmünt, pärit antiiksest kreeklaste kolooniast Sürakuusast Sitsiilia saarel. Väikese mündi esiküljel näeme jumalanna Artemise profiilis büsti vaatega…

Taudide ajaloost: Tallinna katkuepideemia 1603. aastal

Lauri Frei, Tallinna Linnamuuseumi arhiivkogu hoidja teeb ülevaate 1603. aasta Tallinna katkupuhangust Marten Seppeli 2017. aastal ajakirjas Tuna ilmunud artikli põhjal. Tallinna linna ajaloos laastanud taudide seast on hästi tuntud kindlasti 1710. aasta katk, mil sõjategevusest peaaegu puutumata Tallinnas tappis katk üle poole linnaelanikest. Katk tabas Tallinna ka 16. sajandil (Liivi sõja aegu) ja 1657.…

Muuseumitöötajate lapsepõlvemängud vol 1 ehk peab ise leiutama!

Autor lastemuuseum Miiamilla külastusjuht Mari Tammar Praegu kehtestatud eriolukorra tõttu viibime tavapärasest rohkem tubastes oludes. Kindlasti on see väljakutse lastele, kes peavad piiratud territooriumil endale põnevat tegevust leidma ning lapsevanematele, kel tuleb neid seejuures suunata. Just seepärast alustame blogipostituste sarja, kus Tallinna Linnamuuseumi töötajad meenutavad oma tubaseid lapsepõlvemänge. Loodame, et see inspireerib kõiki toasolijaid ning…

Muutuvad maitsed Kalamajast. Retseptid 1940.–1950. aastatest

Autor: Kalamaja muuseumi külastusjuht Laura Jamsja Mälestused Kalamajast on tulvil unustamatuid maitseid. 1940. – 1950. aastatel sündinud kalamajalastest maiasmokkadel pani suu pani vett jooksma näiteks koogelmoogel, safranisai, krõbeda koorikuga munajäätis, Napoleoni kook, Berliini pannkoogid, rasvased pontšikud, kuivatatud puuviljadest kompott, prantssai. Soolasematest roogadest meenuvad endistel ja praegustel Kalamaja elanikel klimbisupp, keedukartul hakklihasoustiga,  värskekapsasupp, keedukilud, herkulitumm, heeringasoust,…

“Vaevalt leidub maja, kust ei kostaks koronaklõbinat”

Autor: Lastemuuseum Miiamilla külastusjuht Mari Tammar “Praegu on korona levinud üle Eesti. Teda mängitakse linnas ja maal, nii et vaevalt leidub maja, kus pühapäeviti või muul vabal ajal ei kostaks koronaklõbinat. See hiigla populaarsus on ka täiesti teenitud. Juba ammu valitses tarve seltskondliku mängu järele, mis oleks esiteks odav ja lihtne, teiseks kergesti käsitatav ning…