“Linnalooma” näitus: Rändtsirkused 19. sajandi Tallinnas

Autorid: Juhani Püttsepp, Pia Ehasalu “Linnalooma” näitusel on juttu 19. sajandil Tallinnat väisanud rändloomaaedadest ja -tsirkustest. Siin on väike sissevaade, kuidas neid sündmusi koahlikel uudisteveergudel kuulutati ja milliseid eksootilised külalised Tallinnat siis väisasid. „Ta kandis kuldpaelaga ääristatud pluusi. Must pea oli nooruki rusika suurune. Laiad ninasõõrmed pöördusid kollaste huulte kohal ülespoole. See oli ahvipoeg, kes…

Carlsbergi stipendiaadid 11. Mitte mõõga, vaid õigusega

Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu Paar blogipostitust tagasi oli juttu Valdemar Atterdagist ja sellest, kas ta kavatses pärast ülejäänud Taani kuningriigi taasühendamist tagasi saada ka Põhja-Eesti, mille ta ise oli Saksa ordule maha müünud. 1355. aastal esitas Valdemar IV paavstile taotluse lasta Eestimaa müügileping tühistada, kuid paavst oli nõus seda tegema üksnes siis, kui ta…

150 aastat raudtee rajamisest. Mis ühendab rongisõitu Neitsitorniga?

Koostas Julius H. Kits 5. novembril tähistame väga olulist sündmust nii linna kui ka kogu Eesti ajaloos. Möödub 150 aastat esimese raudtee rajamisest Tallinna (Revali) ja Peterburi vahel. 1870. aastal valmis raudteeliin, mis võimaldas kaupade ja reisijate vedu Paldiski, Tallinna ja Vene impeeriumi pealinna Sankt Peterburiga. Raudtee ehitust taotles ja organiseeris Eestimaa rüütelkond ja selle…

Õigeusu kaelaristid kui sakraalne kaitse

Autor: Rimantas Šimkunas Viimaste aastakümnete jooksul on arheoloogiliste väljakaevamiste käigus kogunenud ülikoolide ja muuseumide hoidlasse suurel hulgal seni uurimata õigeusu kaelariste.  Tallinna Ülikooli vilistlasel Rimantas Šimkunasel tekkis asja vastu huvi Tallinna Garnisoni Hospidali kalmistu arheoloogilistel väljakaevamistel 2019. aastal ja siit väike ülevaade tema bakalaureusetööst.  Õigeusu ristid on oma 1000-aastase ajalooga olnud lahutamatuks osaks õigeusu tunnistajate…

Carlsbergi stipendiaadid 10. J’accuse – tapmisest, rüüstamisest ja teistest hirmsatest kuritegudest. Järg Johann von Wesenbergi loole

Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung Saksa ordu Liivimaa haru meister Gerhard von Jork (1309–1322) kirjutas Tallinna raele Taani valdustes elunevatest röövlitest, kes rüüstavad Tartu piiskopkonna ja Vene aladel. Ordumeister palus Tallinnal saata saadikud Härgmäel (läti k. Ērģeme) toimuvale maapäevale, arutlemaks, kuidas need röövlid hävitada ja maalt pagendada. Gerhard dateeris oma kirja kahjuks vaid kuupäeva –…

Carlsbergi stipendiaadid 9. Kuninga tagasitulek

Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu Kõigile on teada, et Taani kuningas Valdemar IV Atterdag müüs 1346. aastal Põhja-Eesti Saksa ordule. Kuid kas tal oli ka kunagi kavas Eestimaa tagasi nõuda? Taani ajaloolane William Mollerup, kes kirjutas aastal 1880 raamatu Taani suhetest keskaegse Liivimaaga, eitas kategooriliselt seesuguste plaanide olemasolu ning tema järeldust peeti pikka aega tõeseks.…

Carlsbergi stipendiaadid 8. Kas Eesti oli esimene Taani kuningriigi piirkond, kus Valdemar IV suutis oma võimu kehtestada?

Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung 1339. aasta mai alguses võõrustas Tallinna toomhärra Willekin Valge (Willekinus Albus) külalisi oma Toompeal asunud majas. Tallinna raehärra Hermann Heympel sai peo ajal raskelt vigastada, kahjust teadmata asjaoludel. Seepeale sisenes Willekin Valge majasse rida Tallinna kodanikke eesmärgiga viia Willekin sealt minema. Kodanikud sattusid teiste peo külalistega rüselusse ja tapsid Nicolaus…

Tallinna viimased päevad Rootsi võimu all aastal 1710

Thomas Wilhelm Greiffenhageni ja Aleksander Loidi artiklitest kokkuvõtte teinud Eero Väin, pildiallkirjad ajaloolane Kalle Kroon. Täpselt 310 aasta eest leidis aset oluline ajalooline pööre Tallinna linna, aga ka üldiselt eestlaste ja muude eestimaalaste elus: pärast 150 aastat Rootsi valitsuse all toimus siinsete alade üleminek Tsaari-Venemaa ülemvõimu alla. Ja kes seda siis tollal teada oskas, et…

Tallinna olümpiaregati märgid

Autor koguhoidja Ando Pajus, pildistanud Erik Jürviste Tallinna Linnamuuseumi märkide ja medalite kollektsioonis on kümneid märke, mis valmistati seoses Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregatiga aastal 1980. Need märgid võib jaotada kolme tüüpi. Arvukaimad on ümmargused plekkmärgid, millele on kujutised kantud värviga. Tavalisele tekstile „Tallinn 80“ lisatud kujutistest on levinuimad stiliseeritud purjekad. Lisanduvad Tallinna vanalinna ehitised, ka…

Carlsbergi stipendiaadid 7. Preester, kes pääses varju alla – ja sattus Taani

Stefan Pajung & Mihkel Mäesalu Ajaloolased on pööranud tähelepanu Taani vaimulike tegevusele Eestis. Tunduvalt vähem on teada aga Eesti alade vaimulikest, kes liikusid teises suunas ja saabusid keskajal Taani. Seega asusime me välja selgitama, mis ulatuses seda juhtus ning sukeldusime selle teema Taani allikatesse. Nagu keskaja uurimise puhul ikka juhtub, ei saa midagi täpset öelda…